– BALDDIHAHTTI heajos dulkon dikkis
Jussastudeanta čuovui Sokki-ášši lágamánnirievttis:
Jussastudeanta Elle Martine Eira cuiggoda Hålogalándda lágamánnerievtti dulkonbálvalusa, go eai leat láhčán simultánadulkoma Sokki-áššis. Njealját jagi jussastudeanta Elle Martine Eira čuovui Peder Sokki dikki Hålogalándda lágamánnerievttis maŋŋebárgga. Eira lea hirpmástuvvan go ii leat buorebut láhččojuvvon dulkonbálvalus diggevuogádagas.
– Mu mielas gal lea balddihahtti, go dás lea sáhka olbmuid riektesihkarvuođas, lohká Elle Martine Eira guhte cuiggoda go dikkis eai leat láhčán simultánadulkoma guovtti kánalas.
Beanta suttai
Son muitala ahte okta vihtan, guhte áiggui iežas čilgehusa addit sámegillii, šattai njealje háve dáhkidit ovdal go dohkkehuvvui ja beasai addigoahtit iežas čilgehusa. Sivvan dasa ledje dulkonváttisvuođat.
– Mun beanta suhtten, galgá njuolgga dadjat frásaid. Dulka čilge vihtanii njuolgga sámegillii maid galgá dadjat, muhto duopmár ii dohkket jorgaleami, ja orui oaivvildeamen ahte galgá dárogillii dadjat, muhto loahpas dohkkehii jorgaleami. Galggašii leat dáhkideapmi sámegillii man buohkat dovdet, lohká Elle Martine Eira.
Riektesihkarvuođas hupmu
Elle Martine Eira muitala dat mii su mielas lei eanemus balddihahtti lea go lágamánneriekti ii leat heivehan simultánadulkoma guovtti kanálas. Sámegiel jorgaleapmi dáhpáhuvai jietnarusttega bokte, mii váikkuhii ahte vihtan ii ožžon jorgaluvvot gažaldagaid ovdal go mealgat maŋŋá go ledje jerron.
– Lassi hástalusat ledje maid ahte vihtan šattai botket iežas čilgehusa máŋgii ja boasttu giella ain iđii boasttu kanálii, mii dieđusge dagaha váttisin addit oktilis čilgehus. Ii leat dohkálaš dulkonvuohki dikkis, go dás lea hupmu. Dehálaš prinsihppa lea ahte olmmoš galgá beassat addit iežas čilgehusa, muhto go dađistaga botkejuvvo, de rievdá olbmo jurddašanvuohki ja čilgehus ii šatta lunddolažžan. Leat ollu gillájeaddjit go eai leat buoret dulkonrusttegat dikkis, dadjá Eira.
Váttisvuohta bistán guhká
Hålogalándda lágamánnerievtti dulkonváttisvuođaid lohká Elle Martine Eira dieđus bistán guhká, ja lohká váttisvuođa čuvgejuvvot erenomážit dalle go vihtan ii hálddaš eará go sámegiela.
– Dulkonváttisvuođat dagahit stuorra váttisvuođaid buohkaide, ja heajuda sápmelaččaid riektesihkarvuođa. Mii nuorat ipmirdit ja hálddašat dárogiela, muhto váttisvuohta čuožžila go olmmoš dušše hálddaša sámegiela, dadjá son.
Ávžžuha sáddet reivve
Gáldu direktevra Laila Susanne Vars lohká jus váilevaš dulkonrusttet dagaha gulahallanváttis- vuođa, de lea dat dohkketmeahttun.
– Jus lea nu ahte dulkon gáržžida vihtana čilgehusa, de ferte čoavdit dan. Lea duopmostuollohálddahus guhte ferte juoga láhkai čoavdit dan hástalusa. Lean hástalan studeanttaid geat čuvvo dikki čállit reivve duopmostuollohálddahussii, dadjá Laila Susanne Vars.
Son lasiha vel ahte dás lea sáhka riektasihkarvuođas, ahte galgá gozihuvvot ahte šaddá riekta maid vihtanuššá.
Ávvir ii leat ožžon ovttage Hålogalánda lágamánnerievttis kommenteret ášši, muhto mii čuovvolat ášši boahtte aviissas.