Sávvá siidaosiid jávkat
Dovdá psyhkalaš áittan go ii leat doallu báhpira nalde:
Son lea badjel 40 jagi bargan ollesáiggis bohccuiguin, muhto ii leat goassege virggálaččat oamastan doalu. Dál sávvá son ahte ođđa láhkalávdegoddi oažžu siidaoasseortnega oalát sihkastuvvot.
Sámediggi lea ovttasráđiid Norgga Boazosápmelaččaid Riikaservviin ásahan láhkalávdegotti mii galgá geahčadit dálá boazodoallolága ja árvvoštallat ja evttohit rievdadusaid dasa. Lávdegoddi galgá earret eará árvvoštallat siidaosiid sajádaga.
Johan Henrik Skum bargá bohccuiguin Fiettar orohagas Finnmárkkus. Sii leat golbma vieljažaga ja okta oabbá, oktan sin rávis mánáiguin, geat dál barget beaivválaččat dan ovtta vielja virggálaš doalu, siidaoasi, vuolde. Son sávvá siidoasit heaittihuvvojit go oaivvilda dat ortnet vealaha boazosápmelaččaid.
Son ii sivahala gal vielja geas lea siidaoassi, muhto cuiggoda garrasit vuogádaga mii lea buktán sin dán dillái. Ja lohká leat olusat earát maid dákkár dilis go sii.
Eai oaččo iežaset buhtadusa
Skum lohká dan garrasit čuohcat sidjiide geain ii leat sierra siidaoassi. Vuosttažettiin oaivvilda Skum sii olgguštuvvojit ekonomalaččat.
– Das leat oalle ollu váikkuhusat munnje. Go lean vuovdán čakčat, de leat buot njuovvandoarjagat mat bohtet lassi máksun stáhtas, mannan sutnje geas lea siidaoassi. Seamma lea boraspirebuhtadus, mii maid manná njuolga siidaoasi eaiggádii. Dat lea nu boastut go oba sáhttá ge. Dan sáhttá buohtastahttit jus mat mu biilla njeaiga vuodjá soames, ja ruhta manná eará olbmui. De beassá son addit maid addá munnje. Ja seammaládje lea leamaš daid jagiid go guohtundoarjja máksui heajos guohtuma váste, lassi jeahkáliid dahje fuođđariid šaddá ieš máksit jus eai leat searválaga, muitala son.
Ii leat jietnadeamoš
Son lohká dovdat áibbas olggobealde go orohagas nai lea čoahkkin.
– It ge don oaččo albmaládje dieđuid, ja mii leat áibbas olggobealde. Dat váikkuha oba olu, ja dat dagaha maid dađi bahábut olu gaskavuođaid, dadjá Skum.
– Dovddan lea lossat ná eallit, lea ovttaládje dego psyhkalaš áitta go ii beasa ovddosguvlui ge jurddašit, dadjá son, ja čilge lagabui:
–Dát dilli ii movttiidahte vuovdit ge albmaládje, go ii oaččo njuovvandoarja- giid alcces, ja nu billista ge olu dan oppalaš vuovdima, dadjá son.
Skum lohká son gal áinnas vuovddášii eambbo varris misiid go dain stuora oassi láhppo goitge dálvvis, muhto ii oainne das nu stuora ávkki go ii oaččo miessenjuovvandoarjaga. Njiŋŋelasaid lohká son maid buorránivčče dálvái jus vuovddášii misiid.
– Dego reaŋggat ja biiggát
Dál, go sierra lávdegoddi galgá árvvoštallat boazodoallolága, galggašii dat su mielas oažžut siidaoasi doahpaga oalát sihkkojuvvot, ja addit seamma virggálaš vuoigatvuođaid buohkaide geat barget ja vuvdet bohccuid.
– De šattašeimmet dássálaga buohkat. Dál orru son geas lea siidaoassi, badjelis go earát. Vaikko buohkat barget iežaset oasi ja vaikko vel eambbo nai, de galget sii dovdat dušše reaŋgan ja biigán, dadjá son.
Sáhttá sihkkut sin doalus
Son dovdá ahte sidjiide lea maid áittan go siidaoasi eaiggádis lea nu olu fápmu sin badjel, vaikko sis maid lea boazodoallu eallinláibin.
– Láhka maid addá vejolašvuođa siidaoasseeaiggádii hoigadit nuppiid eret siidaoasis, vaikko man guhká leažžá gal bargan bohccuiguin. Ja nuppeládje maid, movt de jus fáhkka fuomáša son heaitá ja vuovdá earáide dan siidaoasi, go siidaoassi lea šaddan maid gávpegálvun. Movt de minguin? jearrá son.
Skum jáhkká gal ahte eiseválddit leat háliidan unnidit boazodoalu dáinna doallovuogádagain.
– Soitet gal eiseválddit juste dan áigon, nie soaitá álkit oažžut bohccuid ja boazodolliid unnut, annal ieža diggojit gaskaneaset. Orru dego nu stellejuvvon go siskkáldas áššiid maid galgat priváhtarievttálaš vuogádaga čađa vuojehit. Dasa han galgá maid ruhtaolmmoš, ja lea čielggas ahte de han galgá maid fásta bargu.