Sámi-sogalaš Helene Uri čállá dovdduid birra
Vihtta jagi dás almmuhii Helene Uri girjji «Rydde ut» mas son guorai ruovttoluotta iežas sámi ruohtasiidda. Dán čavčča lea son almmuhan ođđa girjji.
53-jahkásaš girječálli ja giellaprofessor, Oslos eret, lea ožžon hirbmat ollu beroštumi iežas ođđa girjjiin «Hvem sa hva» dahje sámegillii «Gii dajai maid».
– Dat šattai dakkaviđe daid girjjiid searvái mat vuvdojuvvojit eanemusat ja lea aivve rámiduvvon. Ollu mediain gullon ja eará beroštupmi, mii álot lea somá. Muhto deháleamos lea dan maid gulan lohkkiin. Go buot dat lea daddjon: de leat maid leamaš veahá unohas dajadeamit kommentárasajiin duoppil dáppil, muhto dat juollu leat nu. Aŋkke lea deháleamos ahte fáddá dagaha digaštallamiid, dadjá 53-jahkásaš Ávvirii.
Nissonat eambbo dovduičuohcci?
Beakkán girječálli oaivvilda ahte olbmot berrejit šaddat eambbo gozuid alde dasa mii guoská sexistalaš gillii dahje mot hupmat sohkabeliid birra.
– Norggas lea ollu máhttu dasa mii guoská rasisttalaš gillii - liikká ii mearkkaš dat, ahte dat ii geava, go dan gal dahká, muhto giellageavaheaddjit aŋkke leat fihtten ahte gielalaš rasismma ii leat buorre, dadjá son. Uri dieđuid mielde vuhtto historjjáin nissoniid ja dievdduid giela birra, ahte nissonat leat eambbo dovduičuohcci go dievddut.
– Ovtta láhkai sáhttá doallat deaivása, muhto nuppe háve ges ii. Bealistan in jáhke nissoniin eambbo dovdduid go dievdduin, dahje dovddahit daid eambbo gielas. Muhto nissoniidda dáidá leat álkit geavahit emojiid dahje Pena nammasaš dovdduid!! Čábbámus don!! go dievdduide. Stuora amerihkálaš iskkadeapmi Facebook:s duođašta, ahte nissonat geavahit eambbo sániid muitalit buriid dovdduid go dievddut.
Helene Uri čállinvuogis lea giella fápmogaskaoapmin. – Go čállá eatni ja máná gaskavuođaid, náittosbáraid gaskavuođaid, ja muđui go studere gaskavuođaid mat leat lagaš bearrašiin. Kontrásttaid gaskal dan albma buori olgguldasa, šelges olggoža, bearašlihkku ja buot mii dáhpáhuvvá duogábealde.
Mearrasámi ruohttasat
Girjjis «Rydde ut» oažžu gielladutki Elinor Smidt vuorddekeahtes fálaldaga álgit dieđalašvirgái Finnmárkkus, ja son galgá dutkat mearrasámegiela mii lea oassi muhtun dutkamis mas dutket gielaid mat leat jávkame.
Girječálli Helene Uri oažžu seamma vuorddekeahtes telefovnna soames gáidan fuolkkis gii muitala su máttaráddjá lei mearrasápmelaš. Lea tabuášši man birra bearaš ii leat goasse hupman. Dat guovttelágan muitalusat bárgiduvvojit oktii geasuheaddji románan lulli-norgalaččaid, guovssahasaid, giela, bearraša ja gullevašvuođa birra.
Sámi duogáš heammástuhtii
Helene Turi čilge dan «áibbas heammástuhttimin» go fuomášii sus leat sámi ruohttasat.
– Dat lei hirbmat illu, muhto ahkit maid. Livččen sávvan dan diehtit árabut, vai livččen beassat leat dainna rámis go ledjen unni, dadjá 52-jahkásaš. «Rydde ut» almmuhuvvui 2013 jagis ja lea dan birra.
– Lean ožžon ollu eambbo beroštumi iežan fulkkiide ja bearrašii go bargen «Rydde ut» girjjiin, ja buot mii geavai dan almmuhettiin. Muitalusaide, muittuide. Mun jurddašan dávjá vádjolan fulkkiid birra, ahte mot sii smihtte. Čiekŋudit iežan fuolkehistorjái – ja áibbas sihkkarit lassin dasa go boarásnuvan – lea dahkan ahte dan fáddái geavahan ollu áiggi.
– Mun árvvoštalan čállit dokumentáragirjji. Muhto áššeprosas ii leat lohpi gielistit… ja ipmirdin oalle jođánit ahte mus leat beare unnán dieđut, ja leat beare ollu gažaldagat maidda in gávnna vástádusaid, lohká Uri, ja lasihastá ahte son lea ožžon responsa oalle olu sápmelaččain. Dat ledje eanas positiiva, muhto soapmásat maiddái eai liikon.
– Máŋgga sajis oainnat čálán áitojuvvon gielaid ja giellajávkama birra.
– Sávan mii doallat oktavuođa
Sus lei áigumuš čállit girjji giellajávkama ja Lulli-amerika birra go álggii čállit «Rydde ut».
– Leat go álgán fas dainna prošeavttain?
– In, šattai baicce Finnmárku ovdal go Lulli-amerika, lihkus! – Mun han gávdnen ja oahpásnuvven fulkkiiguin Finnmárkkus. Dat mearkkašii munnje nu ollu, ja sávan mii doallat oktavuođa.
Almmuhuvvon japánalaš gillii
Dat beakkán čálli girjjit leat jorgaluvvon moanat gillii, eanaš aŋkke eurohpálaš gielaide, muhto maid japánalaš gillii.
– Girji mii lea jorgaluvvon japánagillii, lea mánáidgirjegiella, dadjala Helene Uri.
– Mus lea dat hildus seamma sajis go mus eará jorgaluvvon girjjit. Dat lea erenoamáš dan láhkai ahte álgu lea dan geažis mii midjiide lea loahppa. Ferten gal dadjat ahte lean smiehttan mot leat jorgalan dan časká mii ođđadárogiela ja girjegiela birra, Ivar Aasen ja Knud Knudsen. Dađi bahábut in bovdejuvvon almmuheapmái. Mun lean muđui galledan ollu báikkiid, hupman dihte iežan girjjiid birra. Ollu Eurohpás, muhto lean maid hupman norgalaš giela ja girjjálašvuođa birra USA:S ja Kinas. Gelddoleamos mas lean mielde leamaš, lei gal dalle go galledin girjemeassu Algerias. In leat gal jorgaluvvon arábalaš gillii, muhto fránskii, mii lea ovddeš kolonistagiella Algerias, ja maid olusat máhttet.
Dološ muittut Ánte filmmas Mánáid-tv:s
Helene Uri mielas lea sámi kultuvra ja giella dehálaš.
– Dieđus lea dehálaš doalahit daid heakkas! Juohke giella mii jávká, lea vahát olbmuide. Giella muitala vássán áiggiid birra, kultuvrra ja luonddu birra, ja olbmuid birra, geat elle ovdal min áiggis. Ealli ja ceavzilis giella lea dehálaš, go galgá eallit dálá áiggis ja mainna vádjolit boahtteáigái, doallan dihte oktavuođa vássánáiggiin. Ieš son lea bajásšaddan dalle go Ánte-filmma áiggis.
– Muittán hui bures Tv-ráiddu Ántte birra, ja lei juoga maid buot mánát gehčče. Dasto manaimet olggos stoahkat Ántte, muohttagis ráhkaduvvon bohccuiguin ja buot, muitala Helene Uri loahpas.