Beare heittot bihtáid mielde rievdadit boazodoallolága
Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi ja Sámediggi leat ásahan oktasaš láhkalávdegotti mii galgá geahčadit boazodoallolága ja ovddidit evttohusaid mot rievdadit dan lága. Dákkár čielga sámiid iežaset láhkalávdegoddi lea diehttelasat ásahuvvon juste dan dihte, go stáhta ii mieđit ođastit boazodoallolága. Vaikke boazodoallolágas lea muhtun oassi ođastuvvon easkabáliid, namalassii 2007:s, de aŋkke leat oaidnán masá juo beaivválaččat ahte muhtun paragráfat lea njuolgut ráhkadan roasu ja siskkáldas riidduid boazodollui.
Liikká ii leat Norgga stáhta mieđihan boazodoallolága ollásit geahččat ja divvut vai šaddá govttolaččabun, muhto leat dušše muhtun paragráfaid divvon vai stáhtaeiseválddiide lea álkit hálddašit boazosápmelaččaid bargat sin politihka mielde. Vaikke daiguin rihkkot dávjá sápmelaččaid iežaset riekteáddejumiid. Boazodoallolága leat ge ráhkadan dan láhkai, ahte boazosápmelaččat leat gáržžuhallan jorrat birra birra gáržžes girtnus gos leat áráhallan álgit nubbi nuppi hámsut.
Eanandoallo- ja biebmoministtar Bård Hoksrud dadjá Ávvirii ahte sin, namalassii Norgga stáhta, mielas ii leat leamaš ulbmillaš geahčadit olles lága, go oaivvildit boazodoallolága berre doaibmat guhkit áiggi, ovdal go čađaha viiddis geahčadeami. Dat lea dušše duššisáhka, go boazodoalloláhka ii doaimma, ja dan lea sihke boazosápmelaččaid iežaset riikkaviidosaš organisašuvdna ovttas Sámedikkiin cuiggodan vaikke man ollu gerddiid. Muhto stáhta ii beroš gullat ii ge doahttalit sápmelaččaid iežaset oaiviliid. Dat lea njuolgut stádas badjelgeahččanvuohta, go ráhkadit dakkár ipmárdusa, ahte sápmelaččat eai ieža ipmir maide ge.
Hoksrud ii loga sin mihttun iešalddis leat leamaš rievdadit boazodoallolága bihtáid bihtáid mielde, muhto leat ferten jođánis čovdosiid dihte rievdadallat vehážiid mielde. Son dadjá ahte stáhta lea rievdadan oasážiid lágas maid lea leamaš dárbu čoavdit hástalusaid oanehis áiggis, go lea sáhka almmolaš hálddašeami organiseremis ja boazologu heiveheamis. Muhto seammás han gal departemeanta diehtá ahte doppe leat oasit lágas maid livččii dárbu maid hoahpus divvut vai boahtá ávkin boazosápmelaččaide. Dađi bahábut orru stádas mihttu lágaiguin gáržžidit boazodoalu gitta dávtteduohkái vai eai leat sisabahkkemiid ovddas, go boazodoallu lea dološ ealáhus ja kultuvra mii dárbbaša ollu eatnamiid. Danne han dávjá boahtá konfliktii Norgga stáda áigumušaiguin ahte addit eará doaimmaide eatnamiid mat leat sápmelaččaid anus leamaš áiggiid čađa álggu rájes.
Boazodoallolága leat ge ráhkadan dan láhkai, ahte boazosápmelaččat leat gáržžohallon jorrat birra birra gáržžes girtnus gos leat árahallan álgit nubbi nuppi hámsut.