SKUVLABEAIVI Iŋgirluovttas
Guovdageainnu mánáidskuvlla ohppiin lea leamaš somás oahpahusbeaivi. Buot oahppit leat leamaš olles beaivvi olgun. Sii leat doaimmahan árbevirolaš bargguid.
Guovdageainnu mánáidskuvlla ohppiin lea leamaš somás oahpahusbeaivi. Buot oahppit leat leamaš olles beaivvi olgun. Sii leat doaimmahan árbevirolaš bargguid.
Lášmmohallan maid
Oahpahus lei Iŋgirluovttas. Smávvaskuvlla oahppit čuvvo busse dohko ja gaskadási oahppit sihkkelaste. Buohkat galge oaivesuoji atnit. Dohko lei sullii 6 km sihkkelastit. Lei hui lossat sihkkelastit oaivvildedje muhtimat ja muhtimiid mielas lei somá ja geahpas. Muhto buot losimus lei Juhlsa luohká sihkkelastit bajás. Eat leat sihkkarat nagodii go oktage dan dahkat. Dat lei gal buorre lihkadeapmi.
Árbevirolaš čakčadoaimmat
Buot klássain ledje árbevirolaš čakčadoaimmat. 1.-3. klásssa oahppit galge murjet. Ledje hui olu joŋat meahcis. Murjjiid sii geavahit skuvllas. Mii jearaheimmet muhtun ohppiid. Sin mielas lei somás beaivi. Sii besse stoahkat ja viegadit meahcis ja maiddái humadit olbmáiguin ja fáddariiguin.
Suidnen
Suidnen lea maid dehálaš čakčabargu. Gámasuinniid dárbbašit dálvái.
4. klássa oahppit čuhppe gámasuinniid. Sii geavahedje sirppiid ja niibbiid.
Sii dadje ahte ledje oahppan olu, ja ahte lei suohtas beaivi. Sii čuhppe ja ráhkadedje bonjaldagaid. Sii galget šluvgit, goikadit ja dasto bilgádit.
Olu matematihkka
Mii, 5. klássa oahppit, ráhkadeimmet bassemuora-lábedáiggi olles skuvlii, buot ohppiide. Mii álggiimet ráhkkanit moadde beaivve ovdal olgobeaivvi. Mii šattaimet rehkenastit man olu jáfuid ja eará diŋggaid galggaimet oastit ja man olu dáigi juohke klássii galgá. Lei olu matematihkka go galggaimet gávnnahit visot. Beaivvi ovdal ráhkadeimmet dáiggi juohke klássii.
Go bođiimet Iŋgirluktii, de cahkkehedje oahppit dolaid. Ledje hui olu dolat. Buohkat ledje ráhkadan árrana, dahje ledje go diimmá árranat. Mii finaimet doalvume buot klássaide dáiggi. Lei hui njálgga dáigi ja šadde buori bassemuor´ láibbit. Lei suohtas gullat ahte mii leimmet čeahpit ráhkadit dáiggi.
Mii maid ráhkadeimmet darfegođiid. Šadde nu fiidnát nu ahte lei measta miella idjadit doppe.
Mis lei vahkku ovdal guobbariid birra, danin lei hui suohtas váccašit meahcis ja govvedit iešguđetlágan guobbariid.
Godde olu guliid
Guđát klássat ohppe firpmiid mat ledje ija leamašan eanus. Sii godde oba olu guliid. Mii oinniimet ahte ledje olu vuskonat, čuovžžat ja ledje maiddái hávggat.
Mii jearaheimmet muhtun ohp- piid ja sii dadje ahte lei suohtas beaivi go besse ieža bargat. Sii besse oahppat čollet ja dat lei maid suohtas. Sii mihtidedje ja vihkkededje guliid vai besset oaidnit man lossat ja guhkit leat. Okta muitalii ahte sii leat meađđemiid váldán ja daiguin áigot kaviara ráhkadit. Son ii diehtán maid guliiguin áigo bargat, muhto mii sáltiimet čuovžžaid, dajai son.
Njáske muoraid
Čihččet klássat njáske muoraid. Sii dadje ahte muoraid áigot atnit duojis. Jus báhcet muorat, de áigot sahet daid boaldenmuorran.
Mii jearaimet mo soai liikuiga dákkár skuvlabeaivái. Soai dajaiga ahte dákkár skuvlabeaivi lea hui somá. Soai gal dajaiga ahte lei suohtas murret. Dan leaba dahkan máŋgii ovdal. Ruovttus sii murrejit. Sudno mielas lei maid suohtas go sii besse olgoáimmu ovddas leat beaivvi. Go ledje geargan murremiin, de sii stohke earáiguin, muhtun ohppiin lei maid oaggunstávrá mielde. Okta oahppi lei dohppehan stuora hávgga, muhto dat beasai go galggai gáddái dan oažžut.
Mis lei nu lihkku dálkkiin. Lei hui báhkka ja beaivvádat. Mii doaivut ahte lei measta 20 lieggagráda dan beaivve.
Mii áinnas háliidat eambbo dákkár skuvlabeivviid.