Dološ osku ja luondu ođđa čájáhusas
Sámi Dáiddaguovddáža maŋimuš čájáhusáigodagas dán jagi čájehuvvojit Aage Gaup ja Jan Eirik Evjena čájáhusat. Dološ osku ja mytologiija, symbolat ja olbmo oktavuohta lundui lea oktasaš fáddá sudnos.
Heivejit oktii
Sámi dáiddaguovddáš cealká preassadieđáhusas ahte erenoamážit dát čájáhusat heivejit bures oktanaga čájehuvvot. Jan Eirik Evjena čájáhus lea «Visuála jurdagat».
– Jan Eirik Evjen čájeha bácciid iešguđet sturrodagas ja materiálas. Báccit leat dahkkon ruovddis, muoras ja geađggis. Lassin čájáhusas beassat maiddái oaidnit govaid mat leat iešguđetlágan teknihkaiguin ráhkaduvvon, earret eará čitnatevnnegat, deaddiluvvon bácciid hámit, relieffat ja govat maiguin motiivvat lea faskojuvvon pláhtaide. Evjen lea dán čájáhussii ráhkadan ođđa bácci mii lea ráhkaduvvon varas soahkemuoras, vižžon vuovddis Kárášjogas. Dát bázzi lea heivehuvvon dáiddaguovddáža olggobeallai, čállet sii.
Jietna ja čuovga fárus
Aage Gaup čájeha áibbas ođđa dáiddabargguid mat leat geasi ja čavčča mielde duddjojuvvon dán čájáhusa várás. Dat leat gohčoduvvon «Dološ giella - ođđa hápmi ja báhtareaddjit».
Son lea vihtta muorrabácci duddjon ja golbma stuorra tevnnega sárgon. Gaupa teáhterbargoduogáš boahtá čielgasit ovdan čájáhusastis, masa lea lávdedáiddalaččat heivehuvvon čuovga ja jietna. Halvdan Nedrejord lea buvttadan jietnadáidaga ja Kurt Hermansen lea čuovgadáiddalaš buvttadeami dahkan. Čájáhusa fáddá lea sámi dološ osku ja dat visuálalaš giella boahtá noaiderumbbu symbolain.
Čájáhusrahpan lea lávvardaga skábmamánu 10. beaivvi dii 18:00 Sámi Dáiddaguovddážis, ja čájáhusaid rahpá SDG direktevrra Kristoffer Dolmen.