– HEAJOS JORGALEAPMI našunála geahččalemiin dagaha boasttuipmárdusaid
– Muhtun bihtát gal leat juo jorgaluvvon nu ahte bihttá šaddá áibbas jorgut, dárogiel teavstta ektui, dadjá Sámi allaskuvlla rehketoahpaheaddji Ole Einar Haetta, maŋŋel go lea geahčadan dán jagáš našunála geahččaleami.
Mannan vahkku čálii Ávvir našunála geahččalemiid birra, mas bođii ovdan man hejot Guovdageainnu suohkana skuvllat lihkostuvvet rehkegis gávccát dásis. Dasa vástidii Guovdageainnu nuoraidskuvlla rektor ahte sáhttá giella leat sivvan.
Hejot jorgaluvvon
– Mun sáhtán lohkat ahte lea juoga mii ii leat buorre, juogo min oahpahusas, oahpponeavvuin dahje geahččaleamis. Mii oaidnit ahte dán geahččaleamis leat olu boasttuvuođat, heajos giella earret eará, nu ahte oahppit ipmirdit njulgestaga boastut, čilgii Guovdageainnu nuoraidskuvlla rektor, Ellen J. Sara Eira Ávvirii.
Sara Eira lohká iežaset geahčadan geahččaleami ja gávdnan boasttuvuođaid mat sáhttet dahkat boasttuipmárdusa.
Oahpes váttisvuohta
– Sánit mat eai leat oahppásat min ohppiide, ovdamearkka dihte nuorttabeal sánit. Eai ge ane rievttes matematihkkadoahpagiid. Muhtun bihtát gal leat juo jorgaluvvon nu ahte bihttá šaddá juo áibbas jorgut, dárogiel teavstta ektui, dadjá Ole Einar Haetta dán jagáš našunála geahččaleami jorgaleami birra.
Ole Einar Haettai, gii oahpaha matematihka sihke Guovdageainnu nuoraidskuvllas ja Sámi allaskuvllas, ii leat amas dat ahte rehkega jorgaleapmi lea heittot.
– Našunála geahččalemiid in leat ovdal geahččan nu dárkilit go dál lean dán jagi. Diibmá lei maid veahá heajos jorgaleapmi. Muhto mii leat eksámeniid maid geahčadan, matematihkkaeksámeniid vuođđoskuvllas ja doppe leat maid jorgaleamit mat eai leat áibbas buorit. Giela šaddá hui váttisin ohppiide ipmirdit, čilge Haetta.
Jorgaluvvon endorii
Dán jagáš našunála geahččaleamis son buktá ovdamearkkaid maid lea gávdnan.
Vuosttaš ovdamearka gal lea jorgaluvvon áibbas endorii.
– Min gillii lea juo darvánan ahte beali stuorát lea duppalit, duppallastemis sáhka. Go dat lea dárogillii «halvparten så stor», de lea unnidan. Go min oahppit lohket sámegillii, de lea duppalastojuvvon, ja govva maid oidnet lea unnideamis sáhka. Dat han addá juo áibbas boasttu gova go govva ja teaksta ii leat seamma. Jus oahppi lohká nu, de han dat šaddá boastut, vástidit boastut go šaddet árvádallat.
Nubbi ovdamearka man Haetta namuha lea:
– «Linjestykke» lea jorgaluvvon «linjaoassi», vaikko rievttes tearbma lea «linjabihttá». Go bargobihtás čuožžu ahte oassi linjaoasis lea … de ii leat nu čielggas maid jearrá. Ja «På gården» lea jorgaluvvon eanandálus, muitala son.
Jorgaluvvon sánis sátnái
Haetta oaivvilda ahte dán bargui adno olmmoš geas lea matematihkkagelbbolašvuohta vai jorgaleapmi galgá šaddat nu buorren go vejolaš.
– Oaivvildat go ahte lea jorgaluvvon sánis sátnái?
– Juo, jorgaleaddjis ii oro matematihkkagelbbolašvuohta. Mii le at máŋga jagi čuoččuhan ahte jorgaleaddjis berrešii leat matematihkkagelbbolašvuohta. Matematihkkagiella lea veahá earálágan go eará gielat, vástida son.
Udir ii daga áššiin maide
Haetta duođašta ahte sii leat máŋga jagi moaitán Udirii heajos jorgaleami, muhto čájehuvvo ahte ii oro buorráneame.
– Mii, Guovdageainnu vuođđoskuvllas, gal sáddet juohke jagi Udirii kommentáraid juste daid birra maid mii oaidnit. Mii fertet goit dan dahkat, eat mii sáhte goit dušše diktit ge dan orrut nu. Mii fertet kommenteret go dat lea dan maid mii sáhttit váikkuhit. Eará ládje eat sáhte.
Gehččet ahte jorgaleapmi maŋemus jagiid lea leamaš buorre
Našunála geahččaleamit rehkegis jorgaluvvojit davvi-, lulli- ja julevsámegillii. Udir muitala ahte lea sámi lágádus mii dan bargá, geainna Oahppodirektoráhtas lea šiehtadus, muhto čuoččuhus moaitagiid birra lea amas sidjiide.
– Oahppodirektoráhttii lea boahtán dušše okta váidda rehkega sámegiel jorgaleapmái. Dat moaitta bođii 2015:s go geahččaleapmi lei jorgaluvvon boastut. Moaitta váldui vuhtii ja divvojuvvui, čilge seniorráđđeaddi Kristin Andersland.
Direktoráhtta dovdá ášši maid Ávvir almmuhii 2016:s giela birra, davvisámegiel jorgaleamis našunála geahččaleamis rehkegis. Oahppodirektoráhtta válddii ieš ja čielggadii ášši lagabui sihkkarastin dihte sámegiel jorgaleami vai dat áimmahuššá ohppiid dárbbu.
– Mii geahčaimet sivaid ja vejolaš čovdosiid davvisámegiela ja giellaerohusaid hástalusaid ektui. Earret eará digaštalaimet fáttá Sámi allaskuvllain ja jorgalanásahusain. Jorgalanásahus kvalitehtasihkkarasttii teavsttaid jahkásaš gielalaš árvvoštallamin. Sii árvvoštallet ahte jorgaleamit daid maŋemus jagiid leat leamaš gielalaččat buorit. Mii orienteret maid Sámedikki ja Máhttodepartemeantta jahkásaččat.
Hástalit sáddet ruovttoluotta dieđuid alcceseaset
Udir hástala maid oahpaheddjiid ja earáid sáddet ruovttoluottadieđuid jus gávdnet boasttuvuođaid geahččalemiin.
– Min mihttu lea ahte jorgaleapmi galgá leat nu buorre go vejolaš, vai oahppit besset čájehit maid máhttet, dadjá Andersland.