Guovdageainnu suohkan máksá 2,6 miljovnna osku- ja eallinoaidnoservodagaide
Suohkan máksá measta 2,6 miljovnna ruvnno doarjjan osku- ja eallinoaidnoservodagaide.
Guovdageainnu suohkana suohkanlaš doarjagis, mii mákso jahkásaččat osku- ja eallinoaidnoservodagaide, boahtá ovdan ahte Guovdageainnus leat 15 osku- ja eallinoaidnoservodaga earret Norgga girku. Eará servodagain leat ge oktiibuot 98 miellahtu.
Go geahččá loguid miehtá Norgga, de gávdnojit Norggas 825 iešguđetlágan osku- ja eallinoaidnoservodaga mat ožžot stádadoarjaga. Oktiibuot Norggas leat 655236 olbmo geain lea eará osku dahje eallinoaidnu, go stáda girku.
Divrras suohkanii
Norgga girku Guovdageainnus oažžu 2 500 000,- ruvnno ja sis leat 2587 miellahtu. Juohke miellahtu nammii šaddá de 966,37 ruvnno. Dat mearkkaša ahte Guovdageainnu suohkan máksá 94 704,27 ruvnno eará osku- ja eallinoaidnoservodagaide.
– Mis leat máŋggabealat oskuservodagat suohkanis ja dat leat gártan eambbo ja eambbo. Mu mielas lea buorre go min suohkan lea dakkár báiki man buohkat sáhttet dovdat ruoktun ja somá go Guovdageainnu suohkan sáhttá leat dakkár báiki gos iešguđetlágan oskuservodagat sáhttet leat ja doaibmat fárrolaga. Dakkár gos olbmot leat gávdnan ruovttuideaset, dadjá Guovdageainnu sátnejođiheaddji, Johan Vasara.
Norgga stáda ja buot suohkanat Norggas mákset doarjaga osku- ja eallinoaidnoservodagaide, main suohkanis leat miellahtut.
– Dat lea njulgestaga doaibmadoarjja mii lea stáda bealis mearriduvvon ja stáhta maid máksá doarjaga. Dá lea dakkár doaibma mii galgá leat mielde addimis iešguđetlágan oskuservodagaide vejolašvuođa doaibmat, čilge sátnejođiheaddji. – Ii go livčče buoret jus livččii dušše okta searvegoddi Guovdageainnus? – Miellahttodoarjja gal manná stáda girkui maid, ja dat lea min servodaga stuorimus searvegoddi. Dasa manná maid eanemus doarjja. Persovnnalaččat mun lean miellahttu stáda girkus, muhto min servodagas leat ollu iešguđetlágan osku- ja eallinoaidnoservodagat. Mii livččiimet oalle boasttu geainnus jus vikkašeimmet gáržžidit olbmuid oskufriddjavuođa, vástida Vasara.
Stuorimus osku- ja eallinoaidnoservodat Guovdageainnus mii oažžu doarjaga stádas ja suohkanis lea «Pinsemenigheten Eben Eser Kautokeino», sis leat 24 miellahtu Guovdageainnus ja nu ožžot ge 23 192,88 ruvnno doarjaga.
Ii oaččo doarjaga
«Den lutherske kirke i Kautokeino - bedehusmenigheten» lea okta searvegottiin Guovdageainnus. Sin searvegottis leat gaskal 30 ja 40 olbmo, muhto sii eai leat osku- ja eallinoaidnoservodagaid listtus mat ožžot doarjaga stádas ja suohkanis.
– Mun in dieđe manne sii eai oaččo doarjaga, eai go son sii leat čálihuvvon searvegoddin? Dat han lea stuora searvegoddi Guovdageainnus ja lea ártet jus eai oaččo doarjaga. Go čálihuvvo searvegoddin, de dieđiha suohkan dan viidáseappot, suohkan ii beasa ieš mearridit gii doarjaga oažžu, čilge Vasara.
– Mis gal leat oaffar ruđat mat doalahit min searvegotti badjin, eat oaččo makkár ge doarjagiid suohkanis eat ge stádas, duođašta «Den lutherske kirke i Kautokeino - bedehusmenigheten» stivrra nubbijođiheaddji Sara Baehr Buljo.
«Den lutherske kirke i Kautokeino - bedehusmenigheten» mákset buot goluid ieža. Báhpat bohtet girdiin Guovdageidnui ja dat ii leat hálbi. Dasa lassin bohtet viessogolut, divadat ja dáhkádusat. Baehr Buljo dadjá alddis jurdagiid dan birra go leat nu ollu iešguđetlágan osku- ja eallinoaidnoservodaga.
– Jurdagat mus gal leat, muhto ii go leat nu ahte buohkat oskot ja rohkadallet Ipmeláhččái, son han ii hilggo ovttage ja mii han maid eat leat mat ge duopmáriid dán máilmmis. Buohkat mii doarrut searválaga baháid vuostá, máilbmi han lea nu suruhuvvan, dadjá Baehr Buljo.
Jehova vihtanat
Okta Guovdageainnu oskuservodagain lea Jehova vihtanat. Guovdageainnus lea okta Jehova vihtan, son gullá Álttá searvegoddái, ja searvegoddi doallá ge čoakkalmasaid Guovdageainnus duos dás. Nu máksá ge suohkan 966,37 ruvnno Jehova vihtaniidda.
– Mii eat almmut miellahtuid namaid, vástidii Jehova vihtaniid váldokantuvrras Norggas, go Ávvir jearai Guovdageainnu miellahtu nama.
Álttás leat badjel 40 sárdnideaddji ja okta sis hupmá sámegiela, son lea de lunddolaš jođihit čoakkálmasaid Guovdageainnus.
Uvssas uksii
Jehova vihtanat leat dovddus vázzit uvssas uksii ja sárdnidit. Sii eai ávvut juovllaid, beassážiid, riegádanbeivviid ja eará allabasiid, ávvudeamit mat sidjiide leat báhkinat, ja eai ge heive risttalaš ohppui sin mielas.
– Dat čuožžu biibbalis ahte viesus vissui galggai sárdniduvvot. Bassi apostaliid viđát kapihttalis čuožžu ahte vuosttaš risttalaččat johte viesus vissui ja sárdnidedje. Eai vuordán ahte olbmot bohte tempeliidda, čilge Hartvig Mienna. – Jehova vihtanat maid vuosttaldit searvat militearabálvalusaide ja eai ge váldde vuostá vara. Manne? – Biibbalis čuožžu hui čielgasit ahte vara ii galgga borrat ii ge váldit iežas rupmašii ja Jesusa áiggi ii leat leamaš varrasirdin olbmos olbmui, dadjá Mienna ja joatká: – Militeara barggut leat maid biibbala mielde gielddus, go