Vearrologuide almmolaš beroštupmi
Sáhttá šaddat njuolgut demokráhtalaš váttisvuohtan, jus olbmuin šaddá unnán diehtu ja máhttu dienas erohusaid birra.
Dál leat vuot almmuhuvvon vearrolisttut vai buohkat besset, jus lea dáhttu ja dárbu, iskat maid earát dinejit, dahje man olu mákset vearu ja man stuora opmodat guđesge lea. Maŋemus jagiid leat eiseválddit čavgen njuolggadusaid mat gusket vearrolisttuide, earret eará leat gáržžidan vugiid mo mediat sáhttet almmuhit loguid. 2014 rájes ii leat ge šat beassan snuggat maid ránnjá, bargoskibir dahje hoavda dine, nu ahte sii eai boađe diehtit ahte don leat dahkan dan. Dan rájes lea ge leamaš dan láhkai, ahte šattat logget sisa iežat namain ja beassansániin Vearroetáhta neahttasiidduide ovdal go beasat geahččat vearrolisttuid, ja olmmoš gean vearrologuid iskat oažžu dieđu ahte juste don leat iskan su vearrologuid.
Dat dieđus lea eastadan dakkár snuggamiid mat jáhkkimis leat dahkkon eanas dušše guoimmuheami ja sáhkkiivuođa dihte, ahte geahččat maid oahppásat, fuolkkit, olbmát ja nu ain leat dinen, máksán ja man ollu leat nagodan čoaggit opmodaga. Dat leage dagahan ahte lohku man galle ohcama leat čađahuvvon vearrolisttuin lea garrasit njiedjan. Liikká sáhttá das maid heajut bealit, go olbmot eai šat gozit nubbi nuppi dietnasiid ja vearromáksimiid. Sáhttá šaddat njuolgut demokráhtalaš váttisvuohtan, jus olbmuin šaddá unnán diehtu ja máhttu dienas erohusaid birra. Earret eará lea dehálaš diehtit man olu bargoskibir dine, ja nu fuomášuhttit stuora bálkáerohusaid seamma bargosajis.
Dán ge jagi leat vuoruhan almmuhit muhtumiid vearrodieđuid, earret eará servodatnjunnošiid dietnasiid, vearuid ja opmodagaid. Mediaid bealis dieđusge bealuštit rabasvuođa eanas áššiin demokráhtalaš servodagas. Min mielas lea dehálaš govvidit makkár erohusat min servodagas leat ja danne lea maid dehálaš almmuhit dáid loguid. Dáinna lágiin besset goit mediat gozihit servodaga, seammás go dihtet movt dilli lea ekonomalaččat huksejuvvon. Dáin loguin sáhttá oaidnit erohusat mat bohtet oidnosii loguid almmuheami oktavuođas – ja mat sáhttet leat vuođđun dehálaš servodat digaštallamiidda.
Stuoradiggi lea goit mearridan ahte vearrolisttut galget leat almmolaččat bearráigeahččan dihte vearromearrádusaid obbalaččat, ovttaskas olbmuide ja joavkkuide. Dieđus leat maid buorit ákkat ahte ii galgga nu álki šat snuggat, ja dat bealli lea min bealis hui buorre, go juohkehaš beassá diehtit geat su vearrodieđuid leat geahččan. Dalle han sáhttá njuolgut jearrat dan olbmos ieš ahte manne lea ferten iskat su vearrodieđuid, ja masa daid áigo geavahit.