– Álttá sámi giellaguovddáš áigu viiddidit fálaldaga
Álttá sámi giellaguovddáš fállá olu giellanannen doaimmaid ja ollugat ohcalit ain eanet fálaldagaid. Dál leat ráhkkaneamen ásahit vikáraguovddáža ja gávdnat čovdosa mo livččii vejolaš lágidit giellakurssaid Hámmárfeasttas, muitala sadjásaš beaivválaš jođiheaddji Ina Marita Turi go Ávvir finada giellaguovddážis.
– Boahtte čavčča rájes galggašii giellaguovddáš plána mielde leat vikáraguovddáš doaimmas, muitala Turi. Son čilge ahte vikáraguovddáš galgá leat dakkár báiki gosa Álttá suohkana skuvllat ja mánáidgárddit galget sáhttit riŋget go dárbbašit sadjásaš giellabargiid.
Turi muitala sin oažžut olu gažaldagaid sihke váhnemiin ja earáin, ja nu oidnet dákkár vikáraguovddáža leat dárbbašlažžan Álttás. Dál lea sis bargun kártet ja čohkket dieđuid olbmuid birra geat sáhttet šaddat oassin sin vikáraguovddážis. Turi deattuha ahte álggos lea jurdda ahte sii váldet oktavuođa eaŋkil olbmuiguin, geain lea vejolašvuohta bargat sadjásaš bargin earáide. Sii galget dušše ásahit oktavuođaid gaskkal giellaresurssaid ja bargoaddiid.
Gielladiđolaš mánát
– Danne go beassá eará mánáiguin oahpásmuvvat ja beassá ráhkadit diŋggaid. Nie vástida Iŋgá (9) go jearan manne son lea boahtán Álttá sámi giellaguovddážii. Son muitala iežas jurddašit juovllaid birra go ráhkada juovlagoartta. Mun gulan go mánát sámástit go veahkkálaga ráhkadit juovlačiŋaid. Mathea, guhte deavdá ovcci jagi gaskavahkku, muitala iežas liikot leat giellaguovddážis dan dihte go beassá sámi olbmuiguin ovttastallat ja liiko maid go beassá ráhkadit diŋggaid ja stoahkat. Váhnemat geat čohkohallet duogábealde, rámidit giellaguovddáža barggu fállat doaimmaid sápmelaččaide Álttás. Sii dadjet ahte ii leat álo nu dehálaš makkár fálaldaga fállet, muhto dušše dat ahte besset čoahkkanit, sámástit ja buđaldit ovttas.
Mun gulan go váhnemat háleštit. Okta dadjá ahte lea hirpmahuhtti man diđolaččat mánát leat giela ektui. Sus lea guđa jahkásaš mánná guhte dadjá leat dehálaš beassat sámástit. Mun ferten mieđihit ahte guorrasan váhnemiid ságastallamiidda go háleštan mánáiguin. Sii muitalit ahte mánáideahkedat leat nu suohttasat go dáppe besset sámegielat skihpáriiguin ovttastallat.
Dán jagi leat 54 vuosttašgielat mánát dieđihuvvon mánáideahket doaimmaide. Moadde jagi áigi ledje dušše 15 máná dieđihuvvon dán doibmii. Turi jáhkká váhnemat oidnet dárbbu mánáid buktit sin doaimmaide, vai nannejit sámegiela go vázzet dárogielat luohkáin. Turi maid dadjá leat hui buorre dovdu go mánáidlohku lea lassánan, ja dan sii váldet signálain ahte sii barget buori barggu.
Giellanannen doaimmain leat čielga bohtosat
Giellaguovddáža sadjásaš jođiheaddji Ina Marita Turi lea okta golmma bargis geat barget láhčit ja čađahit doaimmaid mánáide ja nuoraide Álttás. Beaivet lea ges eará bargi guhte doaimmaha intensiivva giellakurssa rávisolbmuide. Ulbmil kurssain lea oččodit studeanttaid sámástišgoahtit árgabeaivvis. Turi muitala ahte máŋga ovddeš sámegiel kurssaid oasseváldit leat maŋŋel lohkan sámegiela Sámi allaskuvllas, ja barget otne giellaoahpaheaddjin Álttá nuoraidskuvllas ja mánáidgárdeoahpaheaddjin Álttá sámi siiddas.
Hámmárfeasttas ohcalit veahki
Bargu ii váilo Álttá sámi giellaguovddážis. Dan rájes go guovddáš ásahuvvui jagi 2006:s, de leat lágidan giellakurssaid, duodjekurssaid, konsearttaid ja olu eará giellanannendoaimmaid, sihke mánáide, nuoraide ja vuorrasiidda. Nuppelot jagi bargu lea fuomášuvvon maiddái Hámmárfeasttas gos olbmot leat váldán oktavuođa Álttá sámi giellaguovddážiin ja jearran eai go sáhte boahtit lágidit giellakurssaid sin várás. Turi dadjá leat hui illudahttá go olbmot Hámmárfeasttas čájehit beroštumi ja lea hállu oahppat sámegiela. Sii gal livččii gergosat vuojestit ránnjá gávpogii lágidit giellakurssaid, muhto dása fertejit vuos ohcat ruhtadoarjaga. Sii leat árvvoštallame mo sii sáhttet bargat vai maiddái giellaberošteaddjit Hámmárfeasttas oččoše vejolašvuođa ealáskahttit ja nannet sámegielaset, nugo Álttás leat beassan dahkat dan maŋemuš nuppelot jagis, go giellaguovddáš lea doaibman. Álttá sámi giellaguovddáš lea ovdal lágidan giellakurssaid Fálesnuoris muitala Ina Marita Turi.
Juovlabádji geasuhii
Váile 20 máná leat čoahkkanan Álttá sámi giellaguovddáža juovlabádjái. Guhkes beavddi birra šurret mánát ja bargit sámegillii, dušše soames dárogiel sátni gullosta go mánát ráhkadit čiŋaid juovllaide. Badjelaš 50 máná leat dieđihuvvon mánáiddoaimmaide dán jagi. Vahkkosaččat fállá giellaguovddáš eahketdoaimmaid, gosa dat badjelaš 50 máná sáhttet searvat. Otne leat ge váile 20 máná čoahkkanan beavdde birra ráhkadit juovlakoarttaid, juovlačiŋa man sáhttá heŋget ja vel «kakaorudolffa», nu go Turi gohčoda puseža mii lea hervejuvvon rukses njuniin ja guvttiin čalmmiin.
Dego sámi ruoktu
– Doppe lea ráhkadeamen juovlakoarttaid, hui somá, dadjá váhnen Klemens Mikkelsen guhte lea gánddainis juovlabájis. Su mielas lea hui dehálaš váldit máná mielde báikkiide gos gullo sámegiella, ja su mielas lea giellaguovddáš hui dehálaš čoahkkinbáiki. Mun jearan lea go giellaguovddáš dego sin sámi ruoktu Álttás. Klemens Mikkelsen nivkkuha ja duođašta ahte nu lea. Nubbi váhnen Máret Eli Buljo dadjá ahte giellaguovddáš ráhkada arena gosa sámemánát besset čoahkkanit. Son rámida giellaguovddáža bargiid go hutket nu somás doaimmaid nugo vázzinmátkkiid, sii leat oahppan báikenamaid birra Álttás ja vel olu eará. Muhtun eará váhnen dadjala ahte su mielas ii leat álo nu dehálaš makkár doaimma fállet, muhto dušše dat ahte várrejit áiggi goas sámemánát sáhttet čoahkkanit ja ovttastallat. Son muitala ahte dát mánát geat leat searvan juovlabádjái, sis leat váh- nemat geat rávisolbmoagis leat fárren iešguđet guovlluin sámis Áltái.
Váhnen Máret Eli Buljo dadjá sámegiela leat nu raššin ja ahte dat ii gierdda nu olu. Muitala iežas dovdat dušše alddis ahte sámegiella ii leat šat nu nanus go lei, go orui Guovdageainnus. Muhtun eará váhnen ges dadjá iežas bealis šaddan eanet diđolaš sámástit go fárrii guovddáš sámi báikkis Áltái.
Beanttá juovlaskeaŋka giellaberošteddjiide
Álttá sámi giellaguovddáža beavválaš jođiheaddji Ina Marita Turi muitala ahte dat báikenamat maid sii leat čohkken Álttás ja Fálesnuoris, almmuhuvvot kártaáppas ovdal juovllaid. Turi muitala iežaset dušše juogadan iežaset dieđuid Appsfab:in mii lea ráhkadanáppa «isikte - sápmi». Turi dieđuid mielde leat giellaguovddážis čohkken badjel 1200 sámi báikenama Álttás maid áppa buvttadeaddji oažžu ávkkástallat, lassin daid báikenamaide maid fitnodat ieš lea háhkan. Giellaguovddáš áigu almmuhišgoahtit ja nu čalmmustahttit sámi báikenamaid Álttás. Dáid sii áigot juogadit skuvllaiguin ja mánáidgárddiiguin. De leaš oaidnit ahte nagoda go Álttá sámi giellaguovddáš fállagoahtit giellakurssaid maiddái Hámmárfeasttas.