Diggi atná unnán árvvu guohtoneatnamiin
Davvi-romssa diggegoddi mearridii gieskat ahte oktiibuot guhtta orohaga Romssas ja Finnmárkkus ožžot oktiibuot 4,7 miljovnna ruvnno buhtadussan go vuorjašuvvet 420 kv fápmolinjahuksema dihte – mii manná Báhcavuonas Skáidái. Dasa lassin šaddá stáhta máksit 6,1 miljovnna ruvnno ovddas áššegoluid. Dan guđa orohagas oažžu Skarvággi eanemus buhtadusa, namalassii 2 767 500 ruvnno. Liikká ii leat ovdaolmmoš, Ole Anders Utsi, duhtavaš. Son dadjá Ávvirii ahte dát gal lei beare heittot, go dás ii leat sáhka earret go oktii máksimis, ja dat mahkáš galgá gokčat buot heajos váikkuhusaid maid linja buktá – agibeaivái.
Mii sáhttit álkit ipmirdit ahte boazodoallit eai leat duhtavaččat dainna buhtadusain, go dat 420 kv «jiehtanaslinjá» eahpitkeahttá boahtá vaháguhttit boazodoalu go gáržot guohtumat. Das oainnat ii leat sáhka dušše dan birra gokko linjjá ceggejit, muhto dutkamat duođaštit ahte boazu garvá elfápmolinjjáid. Dasa jáhkket sivvan sihke jiena man linjját ráhkadit, muhto maiddái leđgot ellinjját maid bohcco čalbmi áicá. Vaikke olmmoš ii oainne daid leađgumiid, de dahká boazu dan. De dieđus doaibmá linjá njuolgut gavdjnan, nu ahte dan geažil han de massá boazodoallu stuorra eanangáhpálagaid. Eai ge dákkár stuorra linjját leat vel ovdal huksejuvvon boazoguohtoneatnamiid čađa, nu ahte dál dáidá váttis einnostit man vearrát dat duođas váikkuha boazodoalu.
Eambbo balddihahtti lea dat go diggi nu vulos kalkulere boazoguohtoneatnamiid árvvu.
Dat obbalaš gáibádus dán čieža orohagas lei badjel
500 miljovnna ruvnno oktiibuot. Statnett oaivvilda ahte buhtadus lea beare allat, eai ge leat ovttaoaivilis singuin. Statnett gulahallanhoavda, Berit Erdal, dadjá Ávvirii ahte ođđa fápmolinja huksejuvvo parallealla dálá 132 kv fápmolinjjáin, nu ahte ođđa «jiehtanaslinjjá» šaddá 90 proseantta bálddalaga dálá linjjáin Báhcavuonas gitta Skáidái, ja dasa lassin ceggejuvvo linjá dušše guovtti orohaga eatnamiidda. Erdal dadjá dan ektui šaddá gáibádus sin mielas badjel miljárdabeale ruvnno beare allat. Son dadjá ahte buhtadus mii lea merron lea mealgat eambbo dan guvlui maid Statnett oaivvilda rievttes buhtadussan dákkár áššiin.
Dieđus oaivvilda huksejeaddji, Statnett‚ ahte sii galget máksit unnimus lági mielde boazodollui. Eambbo balddihahtti lea dat go diggi nu vulos kalkulere boazoguohtoneatnamiid árvvu. Dat orru čájeheame ahte diggevuogádagas ii leat máhttu árvvoštallat árvvu guohtoneatnamiin go ii leat váldán vuhtii boazodolliid čuoččuhusaid dan buhtadusáššis. Danne lea dárbu ásahit almmolaš árvvoštallanmálle man mielde galgá buot sisabahkkemiid vahágiid árvvoštallat, go dađi bahábut ii dáidde dikkiin máhttu árvvoštallat daid duohta vahágiid maid guohtoneatnamiid massin dagaha guhkit áigge vuollái.