«Duojáriid mekka» geasuhii
Báktehárji lei spagga dievva dan rájes go rahpe uvssaid dassái go fas giddejedje. Duodjemárkanat Guovdageainnus begget eahpitkeahttá viidát ja geasuhit sihke Norgga, Suoma ja Ruoŧa beale olbmuid.
Mannan vahkkoloahpa lágidii Guovdageainnu nuoraidskuvlla logát luohkká jahkásaš duodjemárkaniid Báktehárjjis. Dat geasuhii, nu go juohke jagi, hui olu olbmuid.
Váhnemiin ja nuorain buorre ovttasbargu
Duodjemárkaniin ledje birrasii 67 beavddi gos vuvde iešguđetlágan dujiid, buktagiid, herskkuid ja eará diŋggaid. Báktehárji lei spagga dievva dan rájes go rahpe uvssaid dassái go fas giddejedje daid. Váhnen ja lágideaddji, Maia Haetta, dadjá ahte váhnemiin ja nuorain lea buorre ovttasbargu mii dagaha ahte nákcejit lágidit ná stuora márkaniid.
Jus boahtteáiggis galget dát márkanat sáhttit stuorrut vel eambbo, de ferte hutkat earaládje, go Báktehárji ii leat stuorát go dat lea.
– De gal fertet ráhkadit unnit bevddiid, leaikkastallá Haetta, muhto njulge fas:
– Báktehárji lea dušše ná stuoris, lea veadjemeahttun diehtit makkár dálkkit leat, nu ahte ii sáhte dieđus olggos jurddašit eambbo gávppiid bidjat. Lea váttis, muhto soaitá sáhttit válljedit makkár gávppiid váldá deike. Go mii gohčodit dán duodjemárkanin, ja háliidit dán báikki dakkár báikin gos min duojárat besset boahtit čájehit iežaset buktagiid, de soaitit fertet muhtun ládje vuoruhit gávppiid, lasiha son.
Buorre váikkuhus Guovdageainnu suohkanii
Dákkár stuora doalut eai boađe buorrin dušše lágideddjiide, muhto olles suohkanii. Suohkana várresátnejođiheaddji, Anders S. Buljo, lei maid duodjemárkaniin, ja lohká hui buorren go čohkke ná olu olbmuid gillái.
– Dat mearkkaša máilmmi olu, čájeha ahte dát doalut leat juo leamaš máŋga jagi ja geasuhit duojáriid, gávppašeddjiid ja olu gussiid. Dan lea juo olu jagiid dahkan, ja muitala ahte dá lea juoga mii lea miellagiddevaš olbmuide. Guovdageidnui lea hui buorre go čohkke ná olu olbmuid min gillái. Lean humadan olbmuiguin ja oainnán ahte eai leat dušše guovdageaidnulaččat geat leat dáppe, muhto ránnjásuohkaniin ja veahá guhkkelis olbmot maid, nuppebealde riikkarájáid. Hui somá oaidnit, dadjá son.
– Oažžu roahkka gohčodit dán «duojáriid mekkan»
Go Ávvira mielbargi jearrá sus sáhttá go daid duodjemárkaniid gohčodit «duojáriid mekkan», de bohkosa ja vástida ná:
– Dan gal roahkka oažžu dadjat. Guovdageaidnu lea sápmelaččaid guovddáš, dáppe lea duodji eanas viesuin. Measta juohke viesus lea duojár, ja oallugat duddjojit sihke alcceseaset ja maid vuovdima nammii. Oallugat ellet ahte vuovdit dujiid, nu ahte dat lea hui guovddážis dáppe Guovdageainnus.
Boahtá márkaniidda juohke jagi
Suom abealde lei boahtán Sárá Kristine Proksi geahččat maid dán jagi sáhttá oastit duodjemárkaniin. Son vulggii Guovdageidnui dušše duodjemárkaniid dihte, ja dan son lea máŋga jagi dahkan. Proksi mielas lea suohtas váccašit gávppiid mielde ja geahčadit gálvvuid.
– Go leat ollu gávppit, de dat geasuha eambbo, go dalle lea buorre doaivva gávdnat sihke alcces oastit ja maiddái juovlaskeaŋkkaid gávppašit.
Proksi mielas lea maid dat sosiála bealli suohtas, go son láve olbmáiguin vuolgit Guovdageidnui duodjemárkaniidda ja maiddái beassá eará oahppásiiguin deaivvadit.