Nana buorre sámi prográmma filbmafestiválas Ruoššas
Northern Character internasjonale riikkaidgaskasaš filbma- ja tv-festivála Murmánskkas lágiduvvo golggotmánu 29. beaivvi rájes juovlamánu 2. beaivvi rádjái. Dán jagi leat máŋga norgga filmma mielde, maiddái sámi filmmat. Dán jagáš fáddán lea eamiálbmotgeahčastagas guolásteami birra, ovdagáttuid birra ja eamijiena ohcan musihkas. Ávvir lea ge humihan muhtun Ruošša manniiguin ovdal rasttildit ráji. – Dan jagáš sámi filmmain lea fáttálaččat veahá mii ge, earret eará «talkshowet» Studio Sápmi, mas ságastit duođalaš áššiid birra, ahte mot lea orrut ovttas váhnemiiguin geain leat psyhkalaš váttut, ja muđui seksuálalaš rohcošemiid birra, earret eará Divttasvuonaášši – ja dasto maiddái suohtastallan reportáša «Johnny Bloghole; ahte mot birge sámi festiválas, muitala Hilde Korsaeth.
Son lea ge ofelaš norgga/sámi sáttagoddái geat vulget Murmánskii, ja mielde leat earret eará Sara Margrethe Oskal, Yvonne Thomassen, Martin Otterbeck ja Vegar Aase. Oktiibuot leat dan norgalaš filbmafárus 16 filbmadahkki ja buvttadeaddji.
Dihtomielalaš eamiálbmot geahčestat
– Ii leat mihkke ge ođđasiid ahte sámi filmmat čájehuvvojit Northern Characteris, dadjá Korsaeth, gii maiddái lea koordináhtor ja prošeaktajođiheaddji norgga/sámi oasseváldiide Northern Characterfestivalas.
– Northern Character-festiválas lea dihtomielalaččat vuoruhan eamiálbmot perspektiivva dan rájes go álggahuvvui 2008 jagis. Dat lea lunddolaš, dehálaš ja fásta oassi festiválaprográmmas. Ja festivála prográmma bures speadjalastá, nu go namma juo dadjá, olbmuid, kultuvrra, luonddu ja muđui fáttáid mat gullet davvi guovlluide, lohká Hilde Korsaeth.
Dehálaš caggi sátnefriddjavuhtii
Son lohká sámi filmmaid ja muđui eará filmmaid Barentsguovllu birra, lávejit olu olbmot fitnat geahččame.
Korsaeth deattuha ahte Barentsguovllu iežaset filbma ja tv-festivála lea dehálaš caggi sátnefriddjavuhtii, mii lea stargat vaikke lea heajos politihkalaš vuoigŋa gaskkal nuortti ja oarjji.
Guolásteapmi ja musihkka
– Ovdagáttut sámiid vuostá lea fáddán Sara Margrethe Oskal filmmas «Daughter of the Sun», ja Yvonne Thomassens filmmas «Akvarium» ges deaivvada bárefuoš gii lea dálá áiggis báhtaran soađis muhtun vuoras mearrasápmelaččain, gii maid lea vásihan soađi ja báhtareami Finnmárkkus. Beakkán sápmelaš filbmadahkki, Egil Pedersen, Deanus eret, filbma «What we talk about when we talk about fish» lea guoli birra ja man oadjebas lea baicce hupmat dan birra ovdal go earáid birra, dahje váddáseappot ja deháleappot áššiid birra.
Martin Otterbecks filmmas «Voice of the North» geahččala ges Anneli Drecker, geas lea 30 jagi vásáhus musihkkamáilmmis, gávdnat eamijiena boares vugiiguin maid oahpahit iešguđet oahpaheaddjit – das lea ge čielga vuostálasvuohta dálá popamáilbmái mas hui gáržžedit dušše gehččet mot olbmo hápmi lea ja mot guoimmuha.
Buolli muittut
Sámi sogalaš Ellen-astri Lundby, Oslo guovllus eret, filbma «Brennende minner» čájehuvvo maiddái festiválas. Dan 80 minuktasaš dokumentáras lea son jearahan olbmuid geat vásihedje eváhko 1944 jagis, ja lea dan rájes go Ávvir čálii dan birra, de lea čakčamánus filbma čájehuvvon fesiválain sihke Elverum ja Hárstták gávpogiin.
Dálá- ja vássánáigi deaivvadit
Dat guoimmuheaddji ja čehpet dahkkon filbma «Akvarium» bistá sullii 14 minuhta, maid lea rešisseren sápmelaš Yvonne Thomassen ja mii vuohččan čájehuvvui TIFF filbmafestiválas Tromssas ođđajagemánus dán jagi. Filbmamusihka leaba ráhkadan Georg Buljo ja Niko Valkeapää. Ja filbmejeaddji lea ruoŧŧelaš Peter Mokrosinski, gii lea leamaš mielde beakkán ruoŧŧelaš filmmain nu go «Ondskan», «Millenium» ja «Wallander».
Akvarium filbma lea ge dan bir- ra go smávva báhtareaddji bárefuoš lea jámas galbmome buolašin. Son ferte gávdnat suoji, ja nu son manná muhtun vuoras mearrasámi guolásteaddji vissui. Doppe šaddá ge gávnnadeapmi gaskal dálá- ja vássánáiggis.
– Mun lea geahččalan muitalit hirbmat dehálaš historjjálaš muitalusa poehtalaš vugiin, oanehis áiggis, ja mottiin sániin. Dainna filmmain áiggun earret eará fuomášuhttit ahte mii fertet oaidnit iežamet vássán vásáhusaid dálá máilmmis, dadjá Thomassen.
Guolli ja dat dehálamos diŋggat eallimis
Egil Pettersen lea ilus go beassá čájehit guolleságaid «What we talk about when we talk about fish» Murmánskkas.
– Filmmas lea aitto leamaš vuosttaš čájálmas muhtun festiválas Guatemalas, nu ahte lea somá go lea joavdan maid Eurohpái. Ođđajagemánus galgá čájehuvvot Skábmagovat festiválas Anáris. Mus lea leamaš máŋga filmma dan festiválas, muhto ieš in leat vel šaddan doppe fitnat, muitala Pettersen gii čilge ahte filbma lea dan birra go golbma nissonolbmo deaivvadit.
– Okta sis áiggošii hupmat duođalaš áššiid birra eallimis, muhto duon guokte eará nissonolbmo mielas lea álkit hupmat guliid birra. Dat filbma lea áibbas eará lágan filbma máid ovdal lean ráhkadan, sihke hámi ja šáŋŋera dáfus, muitala Pettersen Ávvirii. Dat lea ge dráma/komediija dan birra, ahte man váttis sáhttá ovtta bearrašis gulahallat gaskaneaset. Filmmas leat mielde erenoamáš čeahpes neavttárat: Ingá Márjá Sarre, Anja Saiva Bongo Bjørnstad ja Mary Sarre.
Ovdagáttut sámiid vuostá
Sara Margrethe Oskal muitala fáddá «Daughter of the Sun» dahje Beaivvi Nieida lea juoga mii dađibahábut lea ain áigeguovdil. – Ovdagáttut sámiid vuostá leat ain garrasat. Geahčes beare kommentárasajiide gos leat sámi áššiid birra, leat cielaheaddji dajadeamit mat čiŋahuvvon heajos suohtastallama duohkái. Muhto dán áigge eat oro šat jaskadit dákkáriid birra, olbmot muitalit vásáhusaid árgabeaivvis, go muosáhit juohke beaivválaš rasismma. Ja dat lea nu dárbbašmeahttun, dat leat bázahusat dáruiduhttináiggis, boares ja guohcagan gáttut maid ii berrešii fievrredit boahtte buolvvaide, dadjá Oskal Ávvrii ja lasiha, ahte son illuda hirbmadit čájehit filmma Ruoššas. Daughter of the Sun filmmas lei ge vuosttaš čájeheapmi Sydney Film festiválas geassemánus dán jagi, ja maŋŋel lea čájehuvvon máŋggaid festiválain olgoriikkain. Filmma lea dorjon Davvi Norgga Filbmaguovddáš ja Sámediggi.