Árbevirolaš duodjeprošeakta Guovdageainnu mánáidskuvlla 3B luohkás
Doloža rájes leat sápmelaččat eallán dainna maid luonddus gávdne almmá ruđa dárbbaškeahttá. Luonddu ávkkástallama, garra- ja dipmaduoji, ja sátneriggodaga galgat skuvllas oahpahit ja čalmmustahttit árbevirolaš máhtu bokte ohppiide. Dán prošeavtta letne moai, Karen Anne Oskal Eira ja Ellen Sara Helene Sokki, čađahan Guovdageainnu mánáidskuvlla 3. luohkás.
Mii ozaimet ákšuid ja vulggiimet ávnnastit skuvlla lahkosis. Oahppit ohppe ohcat njuolgadeamos lánjáid ja ávnnasteimmet vuos soppiid. Mii lanjaheimmet beassi ja oaluimet daid; faskkuimet bárkku niibbiin eret. Dasto pussiimet daid sáttobáhpiriin ja bolddiimet juohkehačča muorranama daidda. Das lei oba olu sámegiel sátneoahppu ja oahppu muorranamaid birra, movt sápmelaččat leat fulkkiid gáibmin navdán mánáideaset ja muorranamaid vuogádaga. Oahpaimet movt árbevirolaččat atnet muorranamaid sihke bohcco guolgamearkan ja diŋggaid merkemii. Sáhtii buori ustiba muorranama faskut asttáhahkii ja guođđit dan meahccái. Dainna lágiin geažuhii earáide geasa lea liikostan. Mii guorahalaimet leat go ohppiid ádjáin/áhkuin luođit ja de gal vel juoiggasteimmet doppe dan botta go ávnnasteimmet. Duddjodettiin humaimet luohtedajahusaid birra, ahte maid son dat mearkkašit ja mii geažuheapmi lea, movt juoiganárbevierut ja duodji leat buolvvas bulvii oahpahuvvon.
Lávvoriggi
Soappit šadde nu mearihis fiidnát go ledje pussejuvvon ja muorranamat daidda sárgojuvvon. Ledje lávvorikki náre, juohke oahppis okta, nu ahte de doibme lávvomuorran ges. Nuppi vahkku duodjediimmus manaimet fas olggos ja vieččaimet válddahagaid; suorremuoraid maid atnit caggin lávvoriggái. Oahppit ledje klássalanjas tevdnen daid ja čállán namahusaid, nu ahte álkit fuomášedje guđiin muorain lea suorri go de ohcagođiimet ávdnasiid. Mii oanádalaimet válddahagaid. Fertiimet goartálastit ja buohtastahttit daid go olgun eai lean gal mihttobáttit mielde. Dasto mii ráhkadeimmet lávvorikki; tevdniimet sirkela stuora távvalpássáriin ja darvviheimmet juohke lávvomuora máddaga báberpláhttii, goartálasttiimet gaskkaid.
Matematihkka lávvorikkis
De hal adno vel loavdda, gávnnahedje oahppit. Skuvla lei áigá ožžon nuvttá albma loavddadiŋgabázahusaid báikkálaš lávvofitnodagas. Ohppiin šattai fas matematihkka-jurdda. Mii fertiimet mihtidit man allat loavdda galgá leat. Mii gávnnaheimmet ahte loavddahealbmi ferte leat galjit go naleš, danne go lávvoriggi lea viidát vuollin go reahpena bakte, ahte reahpen lea baskkit, ahte lávvorikkis lea geaillu geometralaš hápmi, sirkel vuođđun. Mii fertiimet báttiin mihtidit lávvorikki ja gávnnahit healmmi ja naleža mihtuid, ja maŋŋel fas mihtidit bátti mehtarmihtuin. Mii fertiimet váldit ovtta ceakko loavddabihtá ja stellet galle ovttalágan loavddabihtá adnojit vai dat ollet birra lávvorikki. De fertiimet jurddašit sávdnjemuni ja máhcastanmuni lávvomuora birra uksaráiggi guovtte bealde.
Loavdaga vadjan ja goarrun
Go gávnnaheimmet galle ceakkobihtá mannet loavdagii, de oahppit ieža vadje daid nu galle go adnojedje. Go loavdaga goarrugođiimet, de fuomášeimmet ahte skuvlla goarrunmašiinnat eai nagot loavddadiŋgga goarrut. Oahpaheaddji fertii iežas mašiinna váldit atnui. Loavdda goit gárvánii ja nu beasaimet loavdit lávu. Mii vieččaimet geđggiid árranii ja duorggaid loidui. Oahpaimet ahte duorggain galget rissegeažit boaššu guvlui vai eai hirrá olbmuid guvlui. Máddagat galget uskki guvlui vai lea čorgat, ja boaldenrissit ges galget juste nuppe guvlui go duorggat. Máddagii han lea álkit dolasteaddjái dollet go rohtte rissi dollii.
Lávvosánit
Go de leimmet buot bargguiguin geargan, de oahpaheaddji jearai ohppiin vel go muitet sániid maid leat oahppan lávu birra daid vahkkuid go leat prošeavttain bargan. Oahppit evttohedje goalmmátlohkái sáni mat buot ledje riekta ja gullevaččat lávvui! Vel oahpaheaddji ge hirpmahuvai go 8-jahkásaččat nu olu muite lávvosániid. De čáliimet daid dihtoriin ja ráhkadeimmet namahuslihpuid. Oahppit bárgidedje báttiid namahuslihpuide ja ieža gávdne rievttes saji lávus gosa namahusaid čatne. Muhtumat barge guovttes ja guovttes ovttain báttiin vai álkit lea bárgidit almmá sorakeahttá láigegežiid bárgidettiin. Dasa adnui koordinašuvdna ja ovttasbargu. Oahpaheaddji Elle Sárá ráhkadii rivjja ja bolddii dasa nu čáppa hearvvaid. Nubbi oahpaheaddji, Karen Anne, ja oahppit ráhkadedje caŋaid ja uvssoha. Bassi finadii klássalanjas bassame ja son fuobmái ahte ii han mis leat uski merkejuvvon. Muhtun váhnen ges dajai ahte šielbmá váilu. De mii fertet vel daid lasihit. Somá go ain dađistaga oahppat sániid. Dán rádjái leat sánit dušše substantiivvat. Boahtte vuorus čállit lávostallama gullevaš vearbbaid čállingirjái go dat eai gal čága šat lávvui.
Diiddat, árbevierut ja muitalusat mat gullet lávvui
Oallugat ohppiin leat lávostallan váhnemiid ja áhkuid/ádjáid mielde, muhto oallugat fas eai leat dahkan dan. Dáinna lávuin mii lea klássalanjas, oahppat skuvllas lávostallama árbevieruid; gokko bearašlahtuid ja beatnagiid sajit leat lávus, diiddaid ja sátnevádjasiid mat gullet lávo- ja goađástallamii, ja muitalusaid čatnat lávvui, earenoamážit dál go juovllat lahkonit. Ohppiid mielas lei veahá hirpmus gullat manne caŋat eai galgga goassege olggos guvlui, namalassii danne go de mearkkašii dološ áigge ahte lávus lei jápmán olmmoš. Nu eai dárbbašan guossit badjel meari suorganit go lahkonedje siidda go dihte jorggu uvssot mearkkašii ahte goađis lea liika. Smáhkkomuora birra ges fertii leat čorgat ja čáhcelihtit dievva, goit juovlaruohta! Das maid sáhttá čilget dološ oskku ja sámi nissonipmiliid saji goađis, omd. gokko Uksáhkká gozihii goađi ássiid, mii Sáráhká ja Juoksáhká doaibma lei. Mii áigut vel ráhkadit muorrabohccuid, luovi, smáhkkomuora ja suonjira olggobeallái lávu.
Sámi árbevirolaš máhtu ávki
Mii duddjot, juoigat ja oahppat historjjá, servodatfága, luonddufága, musihka, matematihka, duoji ja sámegiela das. Mii jurddašit maid ekonomiija go seastit ruđa nuvttá dujiin. Midjiide lea leamaš hui somá go vel rávisolbmot ge mat fitnet geahččame lávoža, oidnet nammalihpuid ja dadjet ahte duon ja duon sáni son ii diehtán ovdalaččas! Buot buoremus maid lea go unna loavdagačča máhttá vadjat ja goarrut, de áiggi mielde máhttá stuora loavdaga maid goarrut. Dat lea ávkkálaš birgemii. Ja heajumus ges lea go ii makkárge sámi árbevirolaš máhttu mihtiduvvo našuvnnalaš geahččalemiid reaidduiguin. Sámi ohppiin lea oba olu čehppodat mii ii goassege boađe gos ge ovdan.