Áigu váikkuhit giellaloktemii mátta-, julev- ja márkosámi guovlluin
SÁPMI: 2018:s válddii Sámediggi badjelasas 2,7 miljon ruvnno hálddašeami, man Norlándda Fylkkamánni ovdal lei hálddašan. Ruđat galget geavahuvvot gielladoaibmabijuide mátta-, julev- ja márkosámi guovlluin.
Virgádan olbmo
Sámediggi doalai 2018 ođđajagemánus rabas čoahkkimiid dáin guovlluin, ja iešguđet giellabirrasiin serve oallugat čoahkkimiidda. Ruđat ledje biddjojuvvon Giellaprošeavtta postii Sámedikki bušeahtas, ja Sámediggi ávžžuhii giellabirrasiid ohcamiid sáddet Sámediggái.
Čoahkkimiin muitaluvvui maid ahte Sámediggi áigu geavahit oasáža ruđain virgái mii galggai almmuhuvvot, ja mii galggai earenoamážit bargat olggos guvlui guovlluid giellabirrasiid ektui, ja geavahit jagi identifiseret daid doaibmabijuid mat leat Norlándda Fylkkamánnis ožžon doarjaga máŋga jagi. Virgái álggii olmmoš 2018 čakčamánus, ja bargi lea dássážii geavahan áiggi Sámediggái ja bargguide oahpásmuvvat. Son lea maid searvan muhtun čoahkkimiidda dán guovllus, ja deaivan giellaguovddážiid ja daidda oahpásmuvvan.
– Váillahan eanet ohcamiid
Lassin juolluduvvo ruhta eará poasttain Sámedikki bušeahtas iešguđetlágan giellaja kulturdoaibmabijuide mátta-, julev- ja márkosámi guovlluin.
– Dán jagi lea sámediggeráđđi dán rádjái juolludan doarjaga buohkaide geat leat ohcan ruđaid doaibmabijuide dán vuoruhuvvon ulbmiljoavkkus. Dattetge mun váillahan eanet ohcamiid, ja earenoamážit julev- ja márkosámi guovlluin, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo, preassadieđáhusas.
2019: áigu Sámediggi ain bargat aktiivvalaččat dáid guovlluid giellabirrasiid ektui álggahan ja doarjun dihte eanet gielladoaibmabijuid mat loktešedje giela. Lea ásahuvvon stipeanda studeanttaide geat gazzet oahpu mátta- ja julevsámi gielas, Giellatjiehppe Árrana mánáidgárddis lea ožžon iežas juolludeami ja leat giellaprošeavttaide bidjan vuoruhemiid njuolga dáid guovlluide ja gielaide.