Kárášjoga jahkegirji 10 jagi
– Govat čájehit earret eará náittosheajaid mielvázziid, guokte irgereaŋgga ovddemužžan, nu lei dalle árbevierrun.
Sii namuhit ahte kulturhistorihkkár Bente Persen (Porsáŋggus eret, orru Oslos) lea čállán daid hárvenas govain artihkkalis «Govat Italias kulturárdnan». Muđui namuhit 1963 joavkogova su. 100 sotnabeaiskuvlamánás, go sihke Rájá skuvlla ja márkanskuvlla mánát ledje čoahkis. Ja sii leat geahččalan dovdat buohkaid govas.
Mátkemuitalusat ja ovddeš čállosat
Jahkegirjjis leat maid moadde mátkemuitalusa min guovllus; nubbi 1880-logus ja nubbi 1940-logus čállon. Muitaluvvo maid rievdadusain boazodoalus; movt lei johtin Máhkarávjui ovdal ja movt lea dál, ja jahkegirjjis leat máŋggat eará muitalusat Kárášjoga servodahkii guoski olbmuid ja dáhpáhusaid birra.
Sii čállet maid ahte go lea logát girji mii almmuhuvvo, de leat sii guđa siidui logahan buot čállosiid mat leat leamaš 2009-2017 jahkegirjjiin, fáttáid mielde. Dat lea sin skeaŋka lohkkiide.
– Gártá álkibun, earret eará skuvllaide, ohcat guđe lohkosat leat guđe jagi jahkegirjjis.
Rávvejit oastit jahkegirjji
Jahkegirji máksá 200 kruvnno, lea 60 siidosaš, sihke čáhppes-vilges ja ivdnegovaiguin. Facebooksiiddus: «Kárášjoga historjá Karasjoks historie» leat ovdamearkkat sisdoalus. Muhto sii čállet vel loahpas:
– Mii duođai duostat rávvet buohkaid oastit dán jahkegirjji. Ovttasbargat iešguđet gávppiin vuovdit girjjiid, ja leat giitevaččat go sii logi jagi leat dorjon min! Giitit iežamet lohkkiid – juohke jahkegirjji rámi ovddas, ja sávvat ahte dát ávvogirjige illuda.
Loahpas sii rámidit ja giitet sin gráfalaš mielbargi Kjell Ivar Olsena ja maiddái korrektuvralohkkiid.