Leat go doarvái gáržžidan olgoriikalaččaid oagguma?
Das lea jearaldat dasto, ahte lea go Fefo váldán doarvái bures vuhtii sápmelaččaid beroštumiid dán áššis.
2018 álggus čađahii Fefo gulahallama viđa kilomehter -ráji birra, olgoriikalaččaid oagguma ektui Finnmárkkus. Olbmot leat addán dieđu Fefoi ahte go guollebivdu lea leamaš rabas buohkaide, de leat earret eará báikkálaš olbmuid vejolašvuođat gáržon. Dasa lassin lea mohtorjohtolat, nuoskkideapmi ja lávostallan lassánan bivnnuhis guollejávrriid guovllus. Ollu finnmárkulaččain, erenoamážit sámiid gaskkas, lea leamaš garra gáibádus, ahte 5-kilomehter ráddjen galgá fas ásahuvvot. Dan ii váldán Finnmárkkuopmodat vuhtii vaikke muhtun muddui ráddjii olgoriikalaččaid oagguma Finnmárkku jávrriin.
Finnmárkkuopmodat lea ge dál bidjan gáibádusa ahte buohkat, geat áigot oaggut jieŋa alde Norggas gaskal njukčamánu 15. beaivvi ja geassemánu 15. beaivvi, galget orrut Norggas. Fefo stivrajođiheaddji, Máret Guhttor, dadjá preassadieđáhusas, ahte oallugiin lea beroštupmi siseatnama guollebivdui Finnmárkkus, ja Fefo bargu lea ge hálddašit Finnmárkku álbmogii dan buoremusa. Son dadjá ahte dáinna mearrádusain leat sii guldalan álbmoga sávaldaga ja nu gáržžidit ge sii olgoriikalaččaid oaggunvejolašvuođaid golbma mánu giđđat.
Das lea jearaldat dasto, ahte lea go Fefo váldán doarvái bures vuhtii sápmelaččaid beroštumiid dán áššis. Duohtavuohta aŋkke lea dan mearrádusas ahte buot Finnmárkku jávrrit leat ain rahpasat olles Eurohpái eanas áigge jagis, namalassii ovcci mánu jagi 12 mánus. Dan šaddá dieđus áigi čájehit lea go dát gáržžideapmi doarvái, go soaitá baicce geavvat dan láhkai, ahte turisttat álget dasto bivdit eará áigodagas jávrriid. Finnmárkku lea ge viiddis guovlu gos olbmot ain sáhttet gávdnat jaskesvuođa, ja dan viiddis guovllus leat ollu jávrrit main leat stuora ja buorit guolit. Dat dieđus geasuha.
Daid jávrriid lea áiggiid čađa bivdán ja hálddašan báikegotteolbmot vaikke Statskog lei ovdal hálddašeaddji. Dan besse dahkat gitta dassái go Fefo oaččui válddi hálddašit jávrriid, go ođđa hálddašeaddji attii lobi olgoriikalaččaide bivdigoahtit jávrriid mat ovdal Fefo áiggi ledje unnit eanet dušše báikegotteolbmuid anus. Jáhkkit bivdogielddus livččii galgan maiddái dan áigge go jávreguliin lea gođđu, muhto dat soaitá šaddat Fefoi beare váttis hálddašit, go jávrriin ja guollešlájain ii leat seamma áigodagas gođđu. Báikegotteolbmot gal ieža leat álot diehtán goas makkár ge jávrris álgá gođđu ja gokko leat gođđobáikkit, nu ahte dan áigge eai leat bivdán guliid. Muhto turisttain dieđus ii leat dat máhttu ii ge diehtu.