Boazosámiid bággejit nuvttá heaitit
Finnmárkkus leat badjel 280 siidaoasi, muhto dušše 5-6 siidaoassái olles Finnmárkkus leat mearridan vuollel 100 bohcco. Jovsset Ánte Sara lea sin searvvis geat lea eanemusat gillán Finnmárkku boazologuid heiveheamis. Vuollel čuđiin bohccuin lea ekonomalaččat veadjemeahttun birget, go dan mađe bohccuiguin ii sáhte vuovdit 50 000 ruvnno ovddas ge bierggu. Ii ge de beasa momsalistui , ja go ii leat momsalisttus, de ii sáhte gohčodit iežas ealáhussan. Ja vearroeiseválddit gáibidit ahte fitnodagas galgá unnimusat jorrat dan mađe ruhta jus galgá sáhttit ealáhussan gohčodit. De lea vel dan láhkai, ahte vearroeiseválddit sáhttet gohččut heaittihit ealáhusa mii dine beare unnán. Dat lea ge njuolgut roassu sidjiide geain lea vuollel 100 bohcco, muhto šaddá maid váttisin sidjiide gean lea vuollel 200 bohcco siidaoasis.
Dat lea njuolgut vuohki garrasit goaridit vuos daid unnimus siidaosiid vai šaddet heaitit, ja sin olis de lea ge vejolaš lasihit fas veahá boazologuid daid stuorámus siidaosiide mat báhcet. Danne oažžu roahkka jurddašit dan láhkai, ahte dat lea stádas taktihkalaš heaittiheapmi unnimus siidaosiid. Das aŋkke lea leamaš stuorra váttisvuohta eiseválddiide go boazodoallu lea definerejuvvon kulturealáhussan. Maŋemus boazodoallodieđáhusas leat dasto eiseválddit láivudan dan oasi mii gullá kultuvrii. Dan dieđáhusas daddjo ahte boahtteáiggis galgá deattuhuvvot eanemusat ekologalaš ceavzilvuohta, namalassii man ollu bohccuid eiseválddit oaivvildit guohtuneatnamiid guoddit. De han lea ollu álkit eiseválddiide mearridit nu vulos boazologuid ahte muhtumat áráhallet heaitit, go eai dárbbaš šat vuoruhit kultuvrralaš ceavzilvuođa.
Das oaidnit vuot čielga vealaheami sápmelaččaid ja dáččaid ealáhusa gaskkas, nu go ollu eará ovdamearkkain.
Nubbi vuođđoealáhus, mas maiddái leat stuorra nuppástuhttimat, leat ge náhkkeelliidfárpmat. Dat ealáhus lea vel vearrát nuppástuhttimis go boazodoallu, go olles ealáhus galgá heaittihuvvot 2025 rádjái. Muhto dan ealáhusa goit áigu stáhta buhtadit 300-500 miljovnnain ruvnnuin go šaddet bákkus heaitit. Norggas lea ge gaskal 300-350 náhkkeelliidfárpma. De lea álkes rehketbihttá, ahte ráđđehus áigu máksit badjel miljovnna ruvnno juohke náhkeelliidfárpma eaiggádii, gii šaddá heaitit iežas ealáhusas. Das dieđus badjána stuorra gažaldat, ahte manne stáda maid ii fála sullii miljovnna ruvnno sidjiide geat šaddet guođđit boazodoalu bákkus. Muhto boazosámiide ii fállo makkár ge veahkki jus šaddet heaitit bohccuiguin beare unnán bohccuid dihte. Das oaidnit vuot čielga vealaheami sápmelaččaid ja dáččaid ealáhusa gaskkas, nu go ollu eará ovdamearkkain.