Sámeskuvlla oahppit ČEAHPIMUSAT muitalit máilmmi roasuid birra
Málatvuomi sámeskuvlla oahppit leat buoremusat olles Romssa fylkkas čalmmustahttit máilmmi roasuid mat muđui eai oaččo nu stuora fuomášumi medias ja muđui servodagas.
Máilmmis dáhpáhuvvet olu váivvit. Olbmot ellet geafivuođas, buozalmasvuođas ja soađis. Vaikke media čalmmustahttá olu heahtedilálašvuođaid, de leat olu áššit mat báhcet ja mat eai oaččo makkár ge fuomášumi servodagas.
Juohke jagi váldet nuoraidskuvlaoahppit ovddasvástádusa. Sii servet Rájákeahtes skuvlaprošektii ja čalmmustahttet Rájákeahtes doaktáriid bargguid máilmmis. Dán jagi leat Málatvuomi sámeskuvlla 8. luohkálaččat muitalan máilmmi vajálduvvan roasuid ja ovdánanlávkkiid birra. Sii leat válljejuvvon buoremussan Romssa fylkkas ja ihttin lea sis vejolašvuohta válljejuvvot Norgga buoremus skuvlan.
– Lei oba somá válljejuvvot buoremussan olles Romssas, dán eat lean vuordán ovdagihtii. Illudeimmet sakka go oaččuimet dán dieđu, muitaleaba Márjá Helene Siri-simonsen ja Karina Maria Hansen.
Dehálaš čalmmustahttit
Ovttas iežaska skuvlaoappá guoktáin Inga Laila Eirain ja Elle Karen Inga Anti-oskalin leaba muitalan sihke eará skuvlaohppiide, bearašlahtuide, fulkkiide ja aviisalohkkiide hástalusaid birra mat čuhcet olu olbmuide.
– Mii jáhkkit ahte barggus lea ávki go min diehtojuohkima bokte oahpásmuvvet eanet olbmot máilmmi hástalusaide ja dalle soaitá veahkki ollet dohko. Muhtimat soitet ovdamearkka dihtii sáddet ruđaid veahkkedoaimmaide, čilgejit nieiddat.
Nieiddaide lei áibbas lunddolaš čalmmustahttit roasuid ja ovdánanlávkkiid sámegillii, ja dása liikui jury mii válljii sin fylkkavuoitin.
– Luohkká lea bargan bures prošeavttain ja áŋgiruššan sakka. Sii leat báikkálaččaide oahpahan máhtu maid ieža leat vuos gazzan, ja dán sii leat dahkan sihke sámeja dárogillii. Dáinna lágiin han olaha vel dobbelii, dadjá Rájákeahtes doaktáriid gieddebargi, gulahallanolmmoš ja juryovdaolmmoš Jonas Hågensen preassadieđáhusas.
900.000 máná jápmet
Juohke oahppi lea válljen sierra fáttá man čalmmustahttá. Márjá Helene Siri-simonsen lea čiekŋudan geahpesboalddáhat dávddas, ja muitala ahte juohke goalmmát riikkas ii leat ráđđi boahkuhit olbmuid. Dan geažil jápmet badjel 900.000 máná ovdal go devdet 5 jagi.
– Norggas lea álki oažžut boahku ja dálkasiid, muhto olu eará riikkaide lea menddo divrras dáid addit olbmuide. Oallugat jápmet dán geažil, ja dan birra lea hui váivi jurddašit. Ieš lean oahppan hui olu dán prošeaktabarggus, ja doaivvun ahte sáhtašeimmet veahkehit eambbo, dadjá Márjá.
Dušše guokte dálkkasbuvttadeaddji ráhkadit geahpesboalddáhat boahku, ja dat dagaha ahte dan lea divrras oastit. Rájákeahtes doaktárat barget dan nammii ahte buvttadeaddjit njeaiddáše hatti vai geafes riikkain maid suitet boahkuhit olbmuid. Dássážii leat olahan ahte juobe humanitáraorganisašuvnnaide lea hálbbit oastit dálkasiid ja boahkuid. Geahpesboalddáhat leat dat infekšuvdna man geažil eanemus mánát jápmet olles máilmmis.
Tuberkulosain jápmet olusat
Tuberkulosa geažil jápmet 1,7 mil- jovnna olbmo ja lea infekšuvdna mainna eanemusat jápmet. Dan botta go maláriajápminlogot leat njiedjan njealjádasosiin ja HIVJÁbmimat ges beliin maŋimuš 25 jagi, de lassánit tuberkulosa resistánsabuohccit. Dat mearkkaša ahte dálkasat eai nagot goddit bakteriijaid. Dán birra lea Karina Maria Hans muitalan iežas prošeaktabarggus.
– Eanaš tuberkolosabuohccit orrot Nuorta-eurohpás ja guovddáš Asias. Doppe leat olu geafes olbmot ja emigránttat geain ii leat ráđđi ja áigi dálkkodit iežaset. Medisiidna dálkkasnálu šaddá oainnat váldit guktii beaivái ja dasa mannet guokte diimmu. Ná galgá dálkkoduvvot guhtta mánu. Dál gávdnojit ođđa medisiinnat, ja buohccit eai dárbbašivčče go tableahtaid borrat golbma mánu. Muhto dát dálkasat leat divraset ja daid lea váddáset oažžut. Mii sáhtašeimmet veahkehit, muhto nu oallugat eai beroš dás. Galgat atnit muittus ahte tuberkulosa maiddái leavvá lahka Norgga, dadjá Karina.
Heaggaváralaš áhpehisvuohta
Elle Karen Inga Anti-oskal ges lea geahčadan Afrihká nissoniid dili. Sierra Leones jápmet buot eanemus áhpehis nissonat olles máilmmis.
– Gávcci nissona geat leat mánáid ládje jápmet juohke beaivvi. Oallugat orrot guhkkin eret buohcceviesuin, sis lea duolva čáhci ja riikkas leat unnán doaktárat. Sierra Leones lei borgársoahti 1991-2002 rádjái ja dalle jápme hui olu dearvvašvuođabargit, čilge Elle.
Rájákeahtes doaktárat ovttasbarget Sierra Leone eiseválddiiguin oččodan dihte eanet doaktáriid ja dearvvašvuođabargiid vai dearvvašvuođabálvalus buorránivčče.
– Mun in diehtán maidege dán hástalusa birra, ja mu mielas lei hui váivi gullat dáid nissonolbmuid birra. Doivvošin ahte eambbo olbmot dorjjoše Rájákeahtes doaktáriid barggu, dadjá son.
Ávki
Vaikke máilmmis gávdnojit olu ruosut maid birra eat oainne ja gula, de nákcejit Rájákeahtes doaktárat ja eará humanitára organisašuvnnat buoredit dili. Dáid maid čalmmustahttet skuvlaoahppit.
– Oallugat buohccájit váralaš hepatitt-c virusiin ja dan lea váttis dálkkodit. 2013:s ráhkaduvvo dattetge guokte dálkasa mainna olbmot dearvvasmuvvet 12 vahkkus, muhto dán lei álggos hirbmat divrras oastit. Rájákeahtes doaktárat váide dán ja medisiidnabuvttadeaddjit masse pateantta dálkasiidda. Dalle besse earát maid buvttadišgoahtit seamma dálkasiid ja hattit njidje. Dát han čájeha ahte ávkkuha bargat dáid áššiid ovddas, dadjá Inga Laila.
Hattit leat njiedjan birrasii 80 proseanttain dan rájes go ráhkadišgohte dálkasa. Birrasii 71 miljovnna olbmos lea kronalaš hepatitt-c, Egyptas buhcet eanemus olbmot dáinna dávddain.
Málatvuomi sámeskuvlla oahppit leat buoremusat olles Romssa fylkkas čalmmustahttit máilmmi roasuid mat muđui eai oaččo nu stuora fuomášumi medias ja muđui servodagas. Ihttin válljejit Rájákeahtes doaktárat vuoiti dán skuvlaprošeavttas ja sámenieiddat sávvet dieđusge ahte vuoittáše mátkki oaivegávpogii.
Sávvet vuoitit
Málatvuomi sámeskuvlla 8. luohkálaččaid oahpaheaddji Sissel-márjá Oskal lea hirbmat rámis ja doivvošii ahte sin skuvla vuoitá rájákeahtes skuvlaprošeavtta gilvvu.
– Dat lea hui somá ja buorre go nieiddat barget nu áŋgirit. Álggos gal amastedje prošeavtta, muhto sii leat bargan viššalit. Sii ánssášit vuoitit ja lean nu rámis go leat jo vuoitán fylkaoasi, dadjá son.
Maiddái Márjá, Karina, Elle ja Inga Laila sávaše ahte vuoittáše gilvvu.
– Go leat vuoitán fylkkaoasi, de lea dieđusge vejolašvuohta maiddái riikkagilvvu vuoitit. Livččii oba somá beassat fitnat Oslos, guovttis mis eaba leat vel galledan oaivegávpoga, lohket nieiddat.