Mearridedje sirdit mánáidgárddi skuvlii
…muhto sutnos lei buoret čoavddus
Mannan duorastaga jienasteigga guokte Máze politihkkára, Guovdageainnu suohkanstivrras, vuostá evttohusa gos SÁL evttohii maŋidit dan ášši njukčamánnui. Sudnos lei baicce buoret čoavddus.
Guovdageainnu suohkanstivra meannudii mannan duorastaga ášši, galgá go Máze mánáidgárdi ja skuvla ovttastuvvot, ja ásahuvvot Máze lagasbirasguovddážii. Doppe galgá de leat sihke mánáidgárdi ja skuvla seamma visttis, ii ge nu go dál, gos mánáidgárdi lea sierra visttis skuvlla bálddas.
Čoahkkimis ledje olu dovddut ja maid garra digaštallamat, go dán ášši gieđahalle.
Boađusin šattai ahte SÁL áirras, Ellen J. Sara Eira, evttohii maŋidit dan ášši. Álggos njálmmálaševttohus, muhto dan ii váldán sátnejođiheaddji, Johan Vasara (Bb) vuhtii. Go son buvttii čálalaččat dan evttohusa, de bivddii Hans Ole Eira (JSL) joavkočoahkkima.
Ii mearri man olu atnit divodeapmái
Go joavkočoahkkimat nohke, de lei jienasteapmi, galgá go Sara Eira evttohus dohkkehuvvot, maŋidit Máze lagasbirasguovddáža ášši. Dat evttohus ii dohkkehuvvon eanetlogus, ja earret eará guokte Máze olbmo suohkanstivrračoahkimis, Klemet Utsi (Bb) ja Hans Ole Eira (JSL) jienasteigga vuostá maŋidit ášši.
Joavkočoahkkimis ledje baicce šiehttan ahte eanetlohku doalaha evttohusa, ahte joatkit bargguin, álgit divodit Máze skuvlla, nu galgá oassi das šaddat mánáidgárdin maid.
Ovdagoddi lei evttohan atnit 900 000 ruvnno divodit skuvlla, ja mánáidgárddi ohko sirdit. Dasa evttohii Hans Ole Eira lasáhusaid vel, ahte skuvla galgá divvojuvvot, vai oliha visot njuolggadusaid mat gáibiduvvojit. Eará sániiguin daddjon, ahte divodit skuvlla dassá jokset visot gáibádusaid, máksoš maid mávsseš. Dat evttohus oaččui eanetlogu.
Máksoš maid mávsseš
Eira lohká ahte su mielas ii livčče riekta maŋidit ášši, go de han ii lean soaitit bargu oba boahtit ge johtui, dahje lei maŋŋonit dat bargu. Go boahtte čavčča rájes galggašii juo oassi skuvllas doaibmagoahtit mánáidgárdin.
– Na nu go mun ipmirdin, de lei ovttaoaivilvuohta ahte pedagogalaččat lea doallevaš sirdit mánáidgárddi skuvlii. Dušše dat ferte divoduvvot. Dan divodeapmái lei ovdagoddi evttohan 900 000 ruvnno, maid mun gal balan ii oba doala ge. Danin lei dehálaš ođđa evttohusa buktit, gos mii leat evttohan 900 000 ruvnno atnit álgobáliid, muhto maiddái galgá skuvla divvojuvvot, vai olaha visot gáibádusaid jus galgá leat dohkálaš mánáidgárdin. Nu go dadjen, de ii dat soaitte doallat, muhto de han divoduvvo nu ahte šaddá dohkálaš mánáidgárdin, lohká son.
Nanne skuvlla
Eira lohká maid ahte su mielas lea dehálaš dál váldit daid goluid, divodit Máze skuvlla, vai šaddá dohkálaš mánáidgárdin. Son lohká dan bále go suohkanis lea buorre ruhtadilli, de lea maid áigi dan golu váldit dál, maid son jáhkká nanne skuvlla maid.
– Balan dan maid ahte jus suohkanis hedjona ruhtadilli boahtte áiggis, de lea Máze skuvla ja mánáidgárdi dan čuohppanlisttus. Mun jáhkán dat nanne Máze skuvlla go mii oažžut dohko eambbo doaimmaid, nu go dál mánáidgárddi, nu šaddá lagasbirasguovddáš. Ahte mii maid atnit ruđa dál dasa, go lea buorre ruhtadilli, dat mielddisbuktá buoret vejolašvuođa doalahit mánáidgárddi ja skuvlla maid boahtteáiggis, lohká son.
Heaittiheami guvlui
Máze mánáidgárddi váhnenjoavkku gulahallanolmmoš, Ante Guttormsen, ballá ahte lea manname dan guvlui ahte heaittihuvvot galgá mánáidgárdi, ja maiddái vel skuvla ge boahtte áiggis.
– Mu mielas gal lea manname heaittiheami guvlui. Ahte sirdit mánáidgárddi skuvlii, dat mielddisbuktá ahte lea maid álkit dan heaittihit go ii leat šat sierra visttis, lohká Guttormsen.
Son lohká ahte sii eai leat vel ollen čoahkkima doallat váhnen- joavkkus, nu son vástida dušše iežas ovddas jearahallamis.
Heaittihit Máze
Guttormsen maid geahččá veahá guhkkelii go dušše boahtte jagi.
– Dat lea dieđus áibbas čielggas ahte jus Máze mánáidgárddi ja skuvlla heaittihit, dat lea dat seamma go Máze maid juo heaittihit. Go ii de báze deike šat mihkkege, ja eai olbmot de sáhte šat orrut dáppe, go ii leat skuvla ii ge mánáidgárdi. Die lea dat stuora balddonas midjiide, lohká son. Na dál han divoduvvo skuvla, nu joksá visot gáibádusaid dohkálaš mánáidgárdin. Ii go dat leat buoret čoavddus?
– Na de bat vel livččii jus eai divot. Dat ii leat gal rámbon veara, dat lea dat unnimus maid fertejit dahkat, in mun dan gilleše in namuhit ge, lohká son.
Juoga mii ii leat riekta
Guttormsen lohká ahte su mielas gal lea juoga mii ii leat riekta dál. Son lohká ahte heaittihit mánáidgárddi han galgá leat seastinhommá, muhto nu go dál šattai mearrádus, ii de oro nu.
– Ii hal de lean dattetge seastindoaibma dat ahte sirdit mánáidgárddi skuvlii, go juo lea measta nu ahte máksoš dat divodeapmi nu olu go mávsseš. Ii de lean logihkka šat dan mearrádusas, ja mu mielas orru dego juoga mii ii leat riekta dán áššis. Mun jáhkán dá leat ovdošat dasa ahte heaittihuvvot galgá, lohká son.