Gáiccat máhccet fas Davvi-sápmái
Marieanne Vanhapia Kumpulainen Sihččajávrris lea ohcan ja ožžon lobi fievrredit gáiccaid Tromssa fylkkas Guovdageidnui.
Guovdageainnus eai leat eváhko áigge rájes leamaš gáicadoalut, muhto leat gal gávdnon muhtin gáiccat áiggiid mielde. Dat go gáiccat eai leat leamaš, boahtá das go smávvašibihiid fievrridan njuolggadusat fylkkaid gaskka leat leamaš čavgadat. Olbmot eai leat beassan fievrridit smávvašibihiid mat ledje olggobealde Finnmárkku Finnmárkui.
Dál leat njuolggadusat ložžejuvvon ja nu ihtigohtet ge gáiccat fas Finnmárkui. Marieanne Vanhapia Kumpulainen viežžá gáiccaid muhtin doalus olggobealde Romssa gávpoga ja gáiccat leat «Norsk melkegeit» nális.
– Eatni nuorravuođa áiggi ledje dáppe Sihčajávrris gáiccat. Mun lean guhkit áiggi jo háliidan gáiccaid ja dál rahpasii vejolašvuohta, nu ahte mun ohcen lobi fievrridit gáiccaid Romssa fylkkas deike, muitala Marieanne Vanhapia Kumpulainen.
Ii lean álki
Muhto dat čájehuvvui ahte gáiccaid ii lean dušše dohppet, doppe gos álggos áiggui oastit gáiccaid, de gerge vuovdit daid ovdal go Marieanne oaččui sisafievrridanlobi Biebmobearráigeahčus.
– Ohcen álggos lobi viežžat golbma gáicca, mat gulle «boergeit» nállái, muhto daid ollejedje vuovdit. Dál mun lean gávdnan eará nállegáiccaid máid oastán, muitala son.
Vihtta gihcci
Dálvvi mielde bohtet vihtta gihcci Sihčajávrái, njeallje njiŋŋelasa ja okta bohkká. Áiggi mielde lea jurdda mielkki ja bierggu háhkat alcces, muhto guovlu lea maid vuovdiluvvan ja gáiccat leat váibmilat rissiide.
– Gáiccat leat eallit mat borret muoraid ja dáppe leat álgán šaddat ollu rissit. Dasa lassin lea dieđusge mielki ja áiggi vuollái maid biergu jurdagiin. Mis han lea maid dakkár guossedállu gosa mánáidgárddit ja skuvlaklássat bohtet, muitala Kumpulainen.
Mánáidgárddit ja skuvllat
Dálus Sihčajávrris leat ovdalaččas sávzzat, heasttat, vuoncát, beatnagat, bussát, bohccot ja okta vildaspiidni. Badjel logi jagi leat mánáidgárddit fitnan guossis Sihčajávrris, ovddasguvlui sii besset oaidnit gáiccaid Sihčajávrris.
– Mannan giđa fitne skuvlaklássat vuosttaš geardde min guossis. Mánáidgárddit maid lávejit jahká- saččat finadit dáppe. Mii lávet gárdut ja juoŋastit, dasa lassin go dieđusge elliid geahččat. Ja go čakčat fitnet guossis, de lávet fierbmut maid, muitala Kumpulainen.