Rávvet ráfálaš heajaid doallat vaikke náitaleapmái leat garra vuostehágut

Dat lea goit áibbas čielggas ahte juohke šiehtadallamiin ferte sihke addit ja váldit

Finnmárkku fylkkadiggi válljii mannan vahkkus lahtuid searvelávdegoddái mii galgá ráhkkanit ovttastahttit Finnmárkku ja Tromssa. Ovdal go Finnmárkku fylkkadiggi válljii searvelávdegoddái lahtuid, de lei gieldda- ja ođasmahttinministtar, Monica Maeland, mearridan ahte Finnmárkkus galget doppe maid 19 lahttu mii lea seamma mađe go Tromssas. Álggus lei dan láhkai, ahte Finnmárku lei unnitlogus. Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji, Ragnhild Vassvik, lea dadjan preassadieđáhusas iežaset duhtavažžan, go Finnmárku oaččui maid 19 lahtu searvelávdegoddái. Álggos han lei evttohuvvon, ahte das galget Finnmárkkus 17 ja Tromssas 19.

Vassvik aŋkke deattuha, ahte ii galgga okta ge eahpidit ahte sii leat mielas ovttastahttimii, go Finnmárkku Bargiidbellodat ain vuosttalda bággoovttastahttima ja dáhttu bissehit dan. Dat bargu ahte ovttastahttit Tromssa ja Finnmárkku oktan stuorra regiovdnan, lea ge gohčoduvvon «bággonáitimin», ja dat dieđus bures govvida dan, go Finnmárkkus lea garra vuosteháhku ovttastahttimii. Dál aŋkke šaddet heajat, nu ahte rávvet doallat ráfálaš heajaid vaikke náitaleapmái leat garra vuostehágut. Ii dáidde goit ávki vuolgit dáidda heajaide jorggu gávttiiguin ja sadjon mihkiiguin ja sáittiiguin, go dat dušše dagaha balu ja eahpesihkkarvuođa.

Dat lea goit áibbas čielggas ahte juohke šiehtadallamiin ferte sihke addit ja váldit. Aŋkke ferte leat áibbas čielggas, ahte Tromsii ii sáhte buot čohkket, go dat boahtá oalát rámsket gelbbolašvuođaid mat áiggiid čađa leat huksejuvvon Finnmárkkus. Ii ge leat nu sihkar mot dat ovttastahttin boahtá guoskat sámi guoski áššiide, go daid birra eat leat oaidnán ja gullan beare ollu, go buot fuomášupmi lea mannan dasa ahte Finnmárkku vuosttalda ovttastahttima.

Oaidnit goit dehálažžan guorahallat buot beliid, ovdal go nu garrasit dubmet ovttastahttima endorii, go buot ođastahttimiin dáidet leat sihke heajos ja buorit bealit. Dál lea váttis dadjat hedjona vai buorrána go sápmelaččaide dilli dán guovtti fylkkas. Dan ektui leat dieđus vuos ollu vástitkeahtes gažaldagat. Liikká lea unnán jáhkehahtti sápmelaččaid váikkuhanvejolašvuođat hedjonit, go sápmelaččat dán guovtti fylkkas aŋkke leat álot šaddan gulahallat majoritehta álbmogiin. Dávjá vásihuvvo maid sámiid bealis ahte majoritehtaálbmot ii váldde álot vuhtii sámiid oainnuid. Dan ektui aŋkke šaddet sápmelaččat eallit, ahte gulahallat majoritehtain, leaš dál davimus guovlu guovtti regiovdnan dahje oktasaš.