Hirpmahuhtii
Kárášjohkalaš Martin Pope muitala iežas hirpmahuvvan go oidnii Aage Gaup dáiddačájáhusa Sámi Dáiddaguovddážis. – Lei hui erenoamáš, bokte mus jurdagiid ja dovdduid, lohká son.
Dološ gielain – ođđa hámis ja báhtareddjiiguin čalmmustahttá dáiddár Aage Gaup áigeguovdilis fáttá dáiddačájáhusas mii dál čájehuvvo Sámi Dáiddaguovddážis (SDG) Kárášjogas.
– In leat goassege vásihan ovttage rahpanbeaivvi ahte olbmot bisánit uksagaskii gaivát cakkasnjálmmiid jávojiena haga nu mo dahke go Aage Gaup dáiddačájáhus rahppui, čuovggat čuovgagohte ja musihkka gullogođii. Dál ii gullon olbmo šurran. Lei áibbas jaskat. Olbmot váccašedje okto ja gehčče. Lei beanta gudneballu. Dovden iežan hui unni daid stuorra bácciid bálddas, lohká kárášjohkalaš Martin Pope iežas erenoamáš vásáhusa birra skábmamánu logát beaivvi.
Muitala dát dáidagat bokte sus sihke jurdagiid ja dovdduid.
Gelddolaš dáiddačájáhus
SDG ođđa direktevra Kristoffer Dolmen čilge Aage Gaup lea ráhkadan dán dáiddačájáhusa ollislaš dáiddariggin, justa dán stuorra latnjii.
– Son álggus mihtidii lanja dárkilit ja ráhkadii binna bánna málle das ja heivehii buot dan smávva mihtu mielde, ovdalgo ráhkadii daid rivttes mihtuid mielde. Son han lea hárjánan teáhterscenográfa ja dan máhttu lea geavahan dás. Dađe mielde go olmmoš lea lanjas, de rivdet suoivanat ja jienat. Buot dát dahket ahte dát dáiddačájáhus šaddá hui erenoamáš ja gelddolaš vásáhussan juohkehažžii, lohká SDG direktevra Dolmen.
Boares giella ođđa hámis
Aage Gaup čilge dát goavdása symbolat lea dološ giella ja dát hámit mearkkašit juoidá. Muitala báhpat ja eiseválddit rivvejedje dáid goavdásiid sápmelaččain ja bolde daid. Dál eai gávdno eambbo go 76 goavdása máilmmis. Lohká son lea vuđolaččat dutkan Ruoŧa beale dutki Ernst čohkkejuvvon dieđuid dáid goavdásiid birra, maid dalá olbmot geat ain dovde daid mearkkašumiid, ledje sutnje muitalan ja dieđuid maid Manker lei gávdnan boarrásat čálalaš gálduin.
– Dáid bácciid vuolggasadji lea 2-dimenšunála govat goavdása rumbunáhkis, ja das lean duddjon 3-dimenšunála bácci vai bissot čuoččat. 4-dimenšuvdna lea giella mii lea áddehahtti geat dan máhttet, čilge Aage Gaup.
Muitala Halvdan Nedrejord lea komponeren musihka ja Kurt Her- mansen ges heivehan čuovgga. Musihkas lea seamma namma go dáiddačájáhusas. Čilge jietna ja čuovgga čuvvot nubbi nuppi ja dat jorret 23 minuhta, ovdalgo fas jorragoahtet álggu rájes.
Ovddeš osku ja historjá
Aage Gaup lea oahppan dáiddár ja sus lea guhkes dáiddárduogáš, sihke sis- ja olgoriikkas. Son lea eanemus dovddus go lea čiŋahan almmolaš ásahusaid ja son lea maid bargan scenográfan Beaivváš Sámi Nášunálateáhteris. Dán čájáhusas lea fáddá áigeguovdilis dálkádatrievdan ja báhtareaddjit. Dálkádatrievdama čájeha son sámiid ovddeš oskku noaidde goavdása symbolaid bokte, nugo Biegg-olmmoš ja garra biekka, eallima vuorbbi lihku, lihkohisvuođa, ja bahádahkki symbolaiguin ja báhtareddjiid eatnis smávva tevnnegiiguin.
– Eatni, Biret Rávna dahje Berit Ravdna Gaup, sárgumiid gávdnen go gurrejin su dálu. Lei tevdnen juovlakortii ja kaleandara duogábeallái eváhkkočavčča 1944 go bákkus šattaime eváhkkui. Dá lean mun su askkis. Dá báhtara
eadni muinna meahccái áhku ja ádjá lusa, Áiterohtui, Bissojogas. Muhto eadni gávnnahalai tuiskalaččaide geat sáddejedje munno máttás fatnasiin, gitta Vestlándii. Mun in diehtán son máhtii tevdnet. Dát golbma rukses gova lea mu dáidda su govaid vuođul, čilge Aage Gaup dan golbma rukses gova birra mat heaŋgájit nuppe beal lanja.
Sápmái máhcai ollesolmmožin
Aage Gaup gii lea riegádan golg- gotmánus 1943:s lei áiddo deavdán jagi, go šattai eváhkko mátkái. Etniin ásaiga máddin moadde jagi ja gánda oahpai sámegiela. Aage Gaup muitala muhtin dáža párra adopterii su ja su eadni máhcai okto Bissojohkii.
– Mu biebmováhnemat jurddašedje mun šluppardan dušše go eaba ádden lei sámegiella, muitala Aage Gaup daid vuosttaš váttis jagiid birra.
Easka 14-15 jahkásažžan beasai moarsi bokte gullat geat su lagaš fuolkkit leat. Gaup geas dalle lei ođđa váhnemiid goargu, ozai fas rievdadit Gaup goargun.
– In oahppagoahtán dáiddárin ovdal go devden 30 jagi, galgen studeret go mun ožžon buriid árvosániid skuvllas, lohká Gaup.
Jagi 1962:s, 19 jahkásažžan, máhcai Gaup fas Bissojohkii, oahpásmuvai etniin ja fulkkiiguin Bissojogas ja Kárášjogas, ja das rájes son lei gesii dáid guovllus. Sámegiela maid oahppagođii. Aage Gaup lohká son livčče lean badjeolmmoš dál, jus livčče máhccan eatnis fárus Bissojohkii 1940logu loahpageahčen.
– Mii leimmet albma badjeolbmot. Lean riegádan muhtin smávva hirsavisttážis bajimus dálus Bissojogas, čaimmiha Aage Gaup.
Gaup skuvlaskihpára dáiddačájáhus
Nuppi čájáhuslanjas čájehuvvo Jan Eirik Evjena dáiddačájáhus «Visuála jurdagat».
– Aage Gaup ja Jan Eirik Evjen leaba skuvlaskihpárat. Soai vácciiga guktot 1973-1978 bázzelinjjás Troandima dáiddaakademiijas. Soai bargaba guktot seamma lágan ávdnasiiguin, duddjoba bácciid, sárguba ja máleba govaid, muhto ovdanbuktiba iežaska dáidaga iešguđetláhkai. Mu mielas heiveba sudno dáidagat oktii ja lea hui heivvolaš dás daid čájehit, lohká SDG direktevra Kristoffer Dolmen.
Son muitala dát guokte čájáhusa bistet gitta ođđajagi guđát beaivái ja lea vejolaš oaidnit daid SDG:S 28.-31.12 beivviid ja ođđajagemánu vuosttaš vahkkus dábálaš áiggis.