– Dušši bargu sis
Ruvkefitnodat áigu ain Biedjovákkis roggat:
2013:s biehttalii Guovdageainnu suohkan dohkkeheames Arctic Gold AB plánaprográmma man mihttu lei álgit golliid ja veaikki maŋis roggat Biedjovákkis, njeallje miilla Guovdageainnu oarjjadavábealde. Go ođđa suohkanstivraáigodat álggii 2015:s, de dajai eanetlohku, Bargiidbellodat ja Johttisápmelaččaid listu, ahte sin áigodagas ii galgga hubmojuvvot ge ruvkedoaimmaid birra. Dál lea fas Arctic Gold AB, ođđa namain, bargagoahtán Biedjovákki ektui. Dál sis lea namma Arctic Minerals AB.
Eai dárbbat lávlut ge
Arctic Minerals AB leat dál ohcan rogganrievtti njealji ođđa guvlui Biedjovákkis, ja maid ožžo dohkkehuvvot juste ovdalaš vássán juovllaid. Rogganriekti máksá dan ahte lea dušše sis riekti dain báikkiin roggagoahtit. Jus rogganlobi galget oažžut, de fertejit vuot Guovdageainnu suohkana bokte oažžut dan lobi.
Guovdageainnu várresátnejođiheaddji, Anders S. Buljo (Johttisámiid listu), ii loga gal sis oainnu rievdan ruvkedoaimmaide.
– Dat lea dušši bargu sis, dajan juo njuolga. Eai dárbbat oba viggat ge bargat dainna áššiin, go nu guhká go Johttisápmelaččaid listu lea eanetlogu bealde. Mis ii leat rievdan oaidnu dan ášši ektui, lohká Buljo.
Buljo lea ge dieđihan Johttisápmelaččaid listtu válgalávdegoddái ahte son lea gearggus listui vuolgit boahtte čavčča suohkanválggas.
Vel buoret ágga caggat
– Ruvkedoaibma buvttášii bargosajiid. Movt áiggut suohkanis hutkat bargosajiid, go mii diehtit man olu bargguhisvuohta ja mánáidgeafivuohta lea Guovdageainnus? – Na ruvkedoaibma ii leat eambbo oanehisáiggi doaibma, dassážii go minerálat nohket. Dál han mis lea duođai vel buoret ágga caggat ruvkedoaimmaid, go leat ožžon 36 miljovnna nuppástuhttinsuohkanprográmma bokte, mii leat searvan Sápmi ealáhusgárdái ja leat maid ožžon mátkkoštanealáhusovddidanprográmma bokte maid ruhtadeami. De han mii leat juo bargame dan ektui ahte ásahit eará bargosajiid mat sáhttet doaimmahuvvot nu ahte eai muosehuhte eará ealáhusaid mat mis leat juo, nu go boazodoalu, vástida Buljo.
Duođašta ožžon rogganrievtti
Arctic Minerals AB hálddahushoavda, Krister Söderholm, duođašta Ávvirii ahte sii leat ohcan rogganlobi ja ožžon maid.
– Dat dieđus ii mearkkaš ahte mii beassat álgit ruvkedoaimmain doppe. Mii lea bohkan iskosiid ja gávdnan doarvái, jea leat oaidnán de dárbbu sihkkarastit alccemet rievtti daidda guovlluide, muitala son.
Lea Minerálahálddašandirektoráhtta mii lea addán rogganrievtti Arctic Minerals AB:I. Leat njeallje guovllu gos sis lea dál rogganriekti Biedjovákkis, mat leat 0,60, 0,20, 0,60 ja 0,90 njealjehaskilomehtera stuoru.
– Ii leat jur juste seamma sajiin gos maŋemus mis lei rogganriekti, muhto dakko lahkosis fal, muitala son.
Söderholm lei ruvkehoavda 1986:s gitta 1989:i go Biedjovággi Gruber ruvkefitnodagas lei ruvkedoaibma Biedjovákkis.
Vejolašvuohta guovllus
Söderholm lohká sin oaidnit vejolašvuođa Biedjovákkis, ja danin sii eai hálit ahte earát galget beassat daidda báikkiide oažžut rogganrievtti. Dat lea maid mielddisbuktán ahte sii ohce rogganrievtti daidda guovlluide. – Go Guovdageainnu várresátnejođiheaddji lohká nie čielgasit ja garrasit ahte sis ii leat rievdan oaidnu ja dii bargabehtet dušši barggu, lea go de ávki dohko šat oba viggat ge? – Diehttelasat mii leat veahá dan maŋis ahte Norgga eiseválddit rievdadit diekko bokte lágaid, go lea veadjemeahttun dilli mis gávdnat ruhtadeddjiid go suohkan nuppi vuoros sáhttá fas caggat ruvkedoaimma, vástida son.
– Mii diehtit ahte Guovdageainnus lea olu bargguhisvuohta ja várra dakko bokte maid mánáidgeafivuohta. Dá livčče goit bargosajit, go mis lea ulbmil Guovdageainnu olbmuid váldit bargui dohko. Diehttelasat sullii seamma vuogi mielde go maŋemus go doppe lea leamašan ruvkedoaibma. Mii háliidit gulahallat álbmogiin, suohkaniin ja boazodoaluin, ja ovttas gávdnat čovdosiid, lohká son.
Ođđa stivrejeaddjit čakčii
Söderholm mieđiha ahte sii oidnet maid vejolašvuođaid go ođđa suohkanstivra galgá válljejuvvot boahtte čavčča.
– Maŋŋel válgga sáhttá vaikke mii dáhpáhuvvat. Mii diehtit ahte Guovdageainnu suohkanstivra lei juohkásan, ja dušše ovttain jienain cagge plánaprográmma. Mii áigut bargat suohkana ektui, ja de oaidnit mii maŋŋel válgga dáhpáhuvvá, lohká son.
Ii rievdan oaidnu
Anders S. Buljo, gal ii jáhke ruvkedoaimma šaddat Biedjovággái.
– Nu go mun vuohtán, de ii leat áirasiin rievdan ruvkedoaimma ektui oaidnu, lohká son. – Maŋŋel válgga han molsašuvvá muhtun muddui suohkanstivra. It go bala ahte dohko bohtet sisa dakkárat geaid mielas lea ortnegis dohkkehit plánaprográmma? – Dieđusge in sáhte earáid ovddas vástidit, muhto mii gal leat dan oainnus ahte ii galgga ruvkedoaibma. Go lea áibbas sihkar ahte jus mii juolgesaji addit sidjiide, dalle gal juo váldet olles guovllu áiggi vuollai. De gal šaddá váttisin bissehit sin, vástida son.
Ii áiggo kommenteret duođi eambbo
2013:s meannudii Guovdageainnu suohkanstivra Arctic Gold AB plánaprográmma, mas earret eará lei sáhka ahte sii galget čađahit váikkuhusguorahallama. Dalle lei Mikkel Isak Eira (Olgešbellodat) mielas dohkkehit ahte Arctic Gold beassá čađahit váikkuhusguorahallama ja jienastii dohkkehit sin plánaprográmma.
Dál son ii loga gullan ge ášši birra, iige loga leat riekta ahte son kommentere ášši man ii dovdda.
– Mun in sáhte dál vástidit maidege dasa lean go ain mielas vai vuostá, go in dovdda ášši obanassiige. In dieđe mii lea sisdoallu. Nu juste dál ii leat mus diehtu mihkke dan birra, ja vástidan de boasttu ášši vuođul, lohká Eira.