Sámi dáidda dronnega Dáiddastáljas
Guovvamánus rahppojuvvo ođđa čájáhus Dronnet Sonja Dáiddastáljas. Historjját čájehit golmma buolvva Norgga, Ruoŧa ja Suoma dáiddára.
1970-logu rájes oažžugohte dáiddárat dađistaga dehálit rolla sámi identitehta hábmemis.
Čájáhusas leat birrasii 50 dáiddalaš barggu. Dat rahppojuvvo guovvamánu 8. beaivvi 2019 ja lea rabas miehtá giđa ja geasi, dieđiha Gonagaslaš hoavva Gonagasviesu neahttasiiddus.
Guokte dáiddára
Pioneara Iver Jåks (Norga) ovttastahtii sámi giehtaduodjeárbevieru – duoji – ja su konseptuála jurdagiid iežas installašuvnnain. Máze-joavku álggahuvvui 1978:s ja speadjalasttii dan áiggi politihkalaš dili.
Guovtti dáiddára barggut dien joavkkus čájehuvvojit DáiddaStáljas: Synnøve Persen ja Britta Marakatt-labba (Ruoŧŧa).
Guhkes giehtaduodji
Marakatt-labba monumentála bargu, 24 mehtera guhku tekstiiladuodji Historjá, galgá leat okta guovddáš elemeanttain čájáhusas. Rátnu lea ráhkaduvvon muitalussan – mii lea sámi myhtalaš universa, mas leat referánssat sámi historjái ja beaivválaš eallimii. Dán dáiddalaš barggu leat luoikkahan Romssa Universitehtas - Norgga árktalaš universitehtas.
Bassi eatnamat
Synnøve Persen oaččui Davviriikkaid Ráđi gudnebálkkašumi 2018, iežas dáiddalaš barggu ovddas sihke našuvnnalaččat ja internašuvnnalaččat, ja go lea bargan loktet sámi dáidaga, giela ja identitehta.
Su barggut čájehuvvojit Dronnet Sonja Dáiddastáljas filmmain Bassi eatnamat/hellige landskap.
Ráhkada installašuvnna
Nuorat buolvva ovddastit earret eará dáiddárat Marja Helander (Suopma) iežas Govvaráidduin, mas govvida dálá sámi servodagaid, ja Joar Nango (Norga) su installašuvnnain man lea ráhkadan earenoamážit dán čájáhussii.
Kurateren
Čájáhusa lea lágidan ja ordnen dr.philos. Knut Ljøgodt (Davvi-norgga Dáiddamusea ovdalaš direktevra, dál Nordic Institute of Art), ovttasbarggus dáiddahistorihkkáriin Nina Høyein (Gonagaslaš hoavva).
Prošeavtta dáiddafágalaš ráđis leat mielde dáiddárat Synnøve Persen ja Inger Blix Kvammen, ja maiddái kuratora Charis Gullickson (Davvi-norgga Dáiddamusea ja UIT – Norgga árktalaš universitehta).