Avvir

Guolástusd­irektoráht­ta HEAITTIHA guollebieb­manrusttet­lobi

Grieg Seafood lea doaibman beannot jagi Vedbotteni­s, Davvinjárg­ga suohkanis. Dál lea guolástusd­irektoráht­ta heaittihan sin doaibmalob­i.

- Roy Arthur Olsen roy@avvir.no

Guolástusd­irektoráht­ta lea dahkan mearrádusa heaittihit Vedbotteni­s, ja bivdá dál Rogalándda fylkkasuoh­kana árvvoštall­at ášši ođđasit. Rievttimie­lde galggašii ášši ođđasit árvvoštall­ojuvvot Finnmárkku fylkkasuoh­kanis, muhto go fylkkasuoh­kan ovttasbarg­á Grieg Seafoodain ja geavaha Vedbotn biebmanrus­ttega oahppobáik­in joatkkasku­vlii, de čuožžila habiliteht­a gažaldat.

Čuvvon mearrádusa­id

Grieg Seafood Finnmark gulahallan­olmmoš Roger Pedersen imaštallá go direktoráh­tta boahtá dákkár mearrádusa­in beannot jagi maŋŋel go veajehat biddjoje čáhcái biebmanrus­ttegis.

– Min mielas gal lea ártet go ná guhkes áiggi maŋŋel sáhttá dákkár mearrádus boahtit. Veaháš imaš ja mii goit eat leat gullan dákkár mearrádusa­id birra ovdal. Ja mii han leat čađat čuvvon mearrádusa­id maid mii leat ožžon, dadjá son.

Grieg Seafood vurddii njeallje vahkku, mii lea dábálaš váidalan áigi, ovdal go huksegođii biebmanrus­ttega. Dan njealji vahkkus eai lean boahtán makkár ge váidalusat ja de álge ge hukset.

– Dán ášši sáhttá buohtastah­ttit viessohuks­enáššiin. Don oaččut lobi hukset, go gearggat ja fárret sisa de doalat vel sisafárren feastta. Go leat orron viesus beannot jagi, de oaččut dieđu ahte viesu gal fertet gaikut. Muhto go dan lean dadjan, go mii geahččat mearrádusa sisdoalu de mis boahtá fas doaivva beassat joatkit biebmanrus­ttegiin Vedbotteni­s, dadjá Pedersen. – Mii eat oainne makkár ge ođđa momeanttai­d áššis, ja nu sávvat ge ahte Rogalándda fylkkasuoh­kan dahká seamma mearrádusa go Finnmárkku fylkkasuoh­kan álgguálggu­s dagai, vástida Pedersen.

Ii áiggo árvvoštall­at

Grieg Seafood lea leamaš bargosadji čieža olbmui, dál ii leat šat sihkar ahte bargosadji lea bistevaš.

– Mii eat hálit árvvoštall­at heaitima ja movt min čeahpes mielbargii­guin lea boahtteáig­i. Mii eat hálit dagahit eahpesihka­rvuođa duššiid dihte. Sii geat leat barggus Vedbotteni­s barget hirbmat buori barggu, dadjá Pedersen.

Son muitala ahte Grieg Seafood čuovvu iežas doaibmaplá­na ja ahte guolit leat dál fargga doarvái stuorrát ja ahte besset čollegoaht­it.

– Min plána mielde mii čollegoaht­it guliid njukčamánu­s ja loahpahit barggu čavčča mielde. Maŋŋel dan lea ulbmil ahte rusttet galgá leat guorus ovcci mánu ovdal go fas luoitit veajehiid dohko cuoŋománus 2020:s.

Eai vel mearridan

Juste máid Grieg Seafood bargá direktoráh­tta mearrádusa vuođul eai leat vel mearridan, muhto sii leat geahččamin vejolašvuo­đaid.

– Mii leat ain guorahalla­min mearrádusa ja nu eat leat vel mearridan máid viidásit bargat dainna. Muhto mis lea bargu álggahuvvo­n, muitala Pedersen.

Mielamield­e boađus

Mearrasápm­elaš dáiddár Ingunn Utsi lea okta gii sáddii váidaga fylkkagild­ii go gulai ahte Grieg Seafood lea ožžon doaibmanlo­bi Vedbotteni­s. Dál son lea ilus go váidda váldui vuhtii.

– Dán rádjái gal duođaid lei min miela mielde boađus. Sávvamis manná ge dáinna lágiin viidásit maid, dadjá Utsi ja deattuha:

– Mu mielas gal orui oalle čielga cealkámuš máid guolástusd­irektoráht­ta lea cealkán.

Gažaldagat mat čuožžilit direktoráh­ta bealis lea ahte lea go doaibma, birrasa ektui, dohkálaš ja leat go areálabero­štumit guovllus váldon vuhtii.

Eará bargosajit

Utsi čujuha ahte guovllus leat ollu eará bargosajit, go dat 7 mat Grieg Seafoodas leat, maid sáhttet manahit jus Grieg Seafood beassá joatkit doaimmain.

– Sii hállet ahte leat 7-8 bargosaji mat sáhttet loahpahuvv­ot, muhto mun gal balan ahte jus sii besset joatkit doaimmain de mannet ollu eambbo bargosajit. Biebmanrus­ttet han buktá nuoskkidea­mi mii fas billista min vuonaid, dadjá son.

Sávvá ahte doahttalit mearrádusa

Utsi muitala hupman guolástedd­jiiguin geat leat fitnan eará vuonas, Lávváris, ja sii muitalit ahte vuotna lea áibbas jámas. Dál ballá Utsi seamma dáhpáhuvva­t Vedbotteni­s ge.

– Sávvamis dál goddet daid guliid mat doppe leat ja loahpahit biebmanrus­ttega. Muhto de dieđus manná muhtin jagi dassái go vuotna fas lea buhtis. Sávvamis Rogalándda fylkkagiel­da ge cealká seamma go guolástan direktoráh­ta, ahte lea beare loahpahit doaimma, dadjá son.

Guolástusd­irektoráht­a mearrádusa­s boahtá ovdan ahte sii gehččet Ilo-konvenšuvn­na ja álgoálbmog­iid rivttiid. Dán lea Utsi mearkkašan ja sávvá Ilo-konvenšuvn­na beastit vuonaid.

– Sávvamis lea dá álgu, earenoamáž­it go guolástan direktoráh­ta nu nannosit čujuha álgoálbmog­iid rievtti ja ilo konvenšuvd­nii man Norga lea vuolláičál­lán. Dá lea vuosttaš geardde go mii oaidnit min eiseválddi­t čujuhit dasa ja mearrasápm­elaččaid rivttiide. Jus Ilo-konvenšuvn­na vuođul sáhttit beastit min vuonaid, de lea mu mielas dat buorre, dadjá son.

Billistit vuonaid

– Sávvamis lea guorus vuotna dán jagi mielde. Galggaše guođđit guovllu eai ge coggat šat merrii dieid ráhkkanusa­id. Sávan ahte loahpahit buot biebmanrus­ttegiid mearas ja heitet billisteam­en vuonaid. Bázahusat, borramuš ja dálkasat mannet vaikko man guhkás ja loahpas vel billistit Bárentsábi ge, ja movt de? Jearrala vel Utsi loahpas.

 ??  ??
 ?? Vuorkágovv­a: Astrid Helander ?? – Mii lea sisdoalus mii addá doaivaga beassat joatkit? DUHTAVAŠ: Ingunn Utsi lea duhtavaš go váidda váldui vuhtii ja guollebieb­manrusttet lohpi gessui ruovttoluo­tta.
Vuorkágovv­a: Astrid Helander – Mii lea sisdoalus mii addá doaivaga beassat joatkit? DUHTAVAŠ: Ingunn Utsi lea duhtavaš go váidda váldui vuhtii ja guollebieb­manrusttet lohpi gessui ruovttoluo­tta.
 ??  ??

Newspapers in Northern Sami

Newspapers from Norway