Nuoraidskuvlla oahppit oahppásmuvve joatkkaskuvllain
Dál lea oahppiin skuvlaválljenáigodat. Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas lei bovden earret eará Deanu nuoraidskuvlla oahpásmuvvat skuvllain. – Lei buorre diehtojuohkin, lohká Deanu skuvlla oahppi Máret Áile Gaup.
Sámi joatkkaskuvlla Kárášjogas lágidii rabas beaivvi mannan maŋŋebárgga. Skuvlla oahppit ledje ráhkkanan váldit vuostá gussiid. 11 lanjas besse guossit oahpásmuvvat skuvlafálaldagaide, nu go media ja gulahallan, teknihka ja industriijabuvttadeapmi, ambulánsa ja dearvvašvuođadivššár ja diehtojuohkin skuvlla birra.
– Leamaš buorre diehtojuohkin maid barget iešguđet báikkiin. Ambulánsafágaoahppit čilgejedje oalle bures maid galgá bargat go jiellu. Dat lei buorre. In diehtán ahte lea vejolaš oažžut stipeandda Sámedikkis. Mus lea miella válljet musihkkafága ja vuolggán várra Tromsii dahje Áltái, lohká Deanu nuoraidskuvlla oahppi, Máret Áile Gaup.
Son lea mielde Deanu sámeskuvlla 17 oahppi joavkkus Kárášjohkii.
Skuvlaválljenáigodat
Deanu sámeskuvllaoahppit gurgalit teknihka- ja industriijabuvttadeami (TIPP) latnjii, gos mašiinnat šurret, gos áhcahit ruvddiid ja earát fas divodit skohtera.
– Dál lea oahppiin skuvlaválljenáigodat. Dán vahkus deaivvadat golmmain joatkkaskuvllain, duorastaga Kirkonjárgii ja ihttin boahtá Detnui Sámi joatkkaskuvla Guovdageainnus. Lea hui buorre oažžut dákkár diehtojuohkima skuvllaid birra. Sámegiella gal geasuha, go min oahppiid vuosttaš giella lea sámegiella, lohká oahpaheaddji Per Ove Måsø ja muitala sii vulge Deanus gávcci áigge iđđedis.
Diehtojuohkin skuvlla birra
– Buot oahppit min skuvllas fertejit váldit sámegiela fágan, njeallje iešguđet dásis, vuosttaš gielat gitta amas giellan, muitala láidesteaddji May Helene Bueng.
– Dan ahte buohkat fertejit vál- dit sámegiela, mearkkaša maid ahte buohkat ožžot stipeandda Sámedikkis. Vuosttaš gielagat ožžot 9.000 kruvnna jahkái, nuppi giellagat fas ožžot veaháš uhcibut, joatká láidesteaddji Maija Sofie Balto Länsman.
Diehtojuohkima oktavuođas čájeheigga maid filmma maid oahppit ledje ráhkadan skuvlla birra. Soai muitaleaba mo skuvla veahkeha sin gávdnat orrunsaji ja maiddái nuvttá astoáiggefálaldagaid.
Media ja gulahallan
Media ja gulahallanfága lanjas lea aiddo Kárášjoga nuoraidskuvlla oahppit fitnan. Vuosttaš luohká oahpaheaddji Media ja gulahallanfágas Anne Randi Solbakken muitala lea dehálaš ahte nuorat besset diehtit ahte sámi media máilbmi dárbbaša sámegielagiid geat hálddašit sámegiela.
– Maiddái addit ohppiide dan fuomášumi ahte duostat veaháš dobbelii geahčastit. Olles máilbmi lea bargobáiki jus lea eamiálbmotduogáš, čilge oahpaheaddji Anne Randi Solbakken.
Egil Stueng lea okta dan guokte láidesteddjiin dán lanjas.
– Leamašan oalle somá guoimmuhit oahppiid Kárášjohkii. Ovccát luohká oahppit jerre
makkár prográmmat leat skuvllas ja ledje dáidda hui sáhkkii. Mu mielas lea oalle dehálaš oahppu media, go buot min birra lea media, lohká oahppi Egil Stueng.
2019:s lea skuvla 50 jagi
Jagi 1969:s álggahuvvui «Karasjok gymnasklasser med samisk» ja áiggi mielde lea namma rievdaduvvon Sámi Joatkkaskuvla Kárášjogas namman. Dán 50 ávvujagi lea skuvllas 120 oahppi, moadde dárogieloahppi ja dasa lassin badjelaš 30 gáiddusoahppi geat bohtet miehtá Norgga.
– Skuvllas lea verddebearašortnet Kárášjogas. Oahppi máksá 1.500 kruvnna láigolanja ovddas ja skuvla nuppi oasi. Gáiddusoahppit leat vuođđo- ja joatkkaskuvlla oahppit, muitala rektor, gávttehas Synnøve Solbakken Härkönen.
Jotket skuvlla Kárášjogas
Muitala sii eai leat goassege čađahan iskkadeami mas jerret oahppiin leago dákkár rabas beaivi váikkuhan skuvlla válljemii.
– Iskat gii lea ohcan skuvlii go lea fitnan rabas beaivvis. Erenoamážit logát luohkálaččat fylkkas fitnet máŋgga sajis. Dáppe dát logát luohkálaččat fitnet dáppe vásiheamen oahppu ja besset dego máisttašit fága. Lea álkit sidjiide válljet, joatká rektor Synnøve Solbakken Härkönen.
Son muitala lea hui stuorra proseanta Kárášjoga nuorain geat jotket skuvlla Sámi Joatkkaskuvllas Kárášjogas.
Geat fitne?
Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas lei bovden nuoraidskuvllaid Kárášjogas, Mázes, Guovdageainnus, Deanus ja Gáregasnjárggas boahtit Kárášjohkii oahpásmuvvat skuvlla fálaldagain. Guosselisttu mielde bohte oktiibuot 131 oahppi ja oidnojedje velá mánáidskuvlla vuosttaš ja nuppi luohká oahppit skuvllas.