– Dárbbašlaš kvalitehtasihkkarastit sámi buktagiid
Boahtte vahkku ásahit Sámediggi ja Romssa suohkan ovttasbarggu sihkkarastit ahte mátkeealáhus hálddaša sámi kultuvrra gutnálašvuođain. Dan lea dehálaš vai sámi turismma namma ii billašuva, oaivvilda fitnodateaiggát.
Tromsø Lapland lea logi jagi fállan sámi vásáhusaid turisttaide geat galledit Romssa. Sámi buktagat lassánit mátkeealáhusas, ja daid lea dehálaš kvalitehtasihkkarastit, oaivvilda mátkeealáhusfitnodaga vuođđudeaddji.
– Dat lea hui dárbbašlaš go Romssas lassána mátkeealáhus eanemusat olles Norggas. Dat mielddisbuktá ahte sámi turisma maid stuorru. Danin lea dehálaš geahčadišgoahtit mo dan galggašii hálddašit. In vásit ahte mis leat stuora hástalusat dan ektui Romssas, muhto lea dárbu álggahit barggu ovdal go lea beare maŋŋit. Sámi ja maiddái Norgga turismmas lea hui buorre beaggin, ja ii galggaše dan nama billistit, dadjá Tromsø Lapland eaiggát Per Stian Sara.
Njuolggadusat
Maŋŋebárgga guovvamánu 5. beaivvi bovdejit Sámediggi ja Romssa suohkan «Váhca» nammasaš sámi kultuvrra mátkeealáhuskonferánsii. Doppe galget mátkeealáhusberošteaddjit suokkardit ja ságastallat man láhkai galggašii hálddašit sámi kultuvrra mátkeealáhusa oktavuođas.
– Mu mielas lea hui buorre go Sámediggi váldá ovddasvástádusa ja bovde dán deaivvadeapmái. Lean olu jagiid jurddašan ahte dasa livččii dárbu. Sámi kultuvra ii leat suodjaluvvon ja vaikke gii oažžu sámi buktagiid fállat turisttaide. Dan ii sáhte caggat njuolggadusaiguin, muhto livččii dárbu ásahit kvalitehtasihkkarastima sámi buktagiin. Lágideaddji dahje vuovdi galggašii de deavdit muhtin ráje eavttuid vai oččošii dan duođaštusa. Kvalitehtasihkkarastin čájehivččii de ahte aktevrras lea albma buvtta, lohká Sara, gii galgá muitalit doaimmas birra mátkeealáhuskonferánssas.
Ovdagovvan
Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka dadjá ahte áigot digaštallat kvalitehtamerkema mátkeealáhuskonferánssas.
– Lea stuora ovddasvástádus go ovddida sámi kultuvrra mátkeealáhusas. Min kultuvrra oainnat ii leat nu álki vuovdit go geahčada min historjjá. Lea maiddái hui dehálaš ahte sámi mátkeealáhus digaštallá siskkáldasat mii lea dohkálaš go mis leat maid hástalusat. Ovdamearkka dihte leat jo leamaš digaštallamat suveniiragahpira dohkálašvuođas. Lean hui gealdagasas oaidnit makkár ságastallamat konferánssas ges bohciidit, dadjá son ja muitala manin leat válljen Romssa suohkaniin ovttasbargat.
– Romssas lassána turisma sakka ja iešguđetge fitnodagat ásahuvvojit dan oktavuođas. Lea dehálaš čielggadit mii lea albma árbevirolaš sámi buvtta ja mii lea dušše suveniira. Dáinna lágiin lea vejolaš kvalitehtamerket dávviriid ja fállat turisttaide buori sisdoalu sámi kultuvrra ektui. Jus Romsa sáhtášii dáhkidit turisttaide ahte fállet albma árktalaš buktagiid, de han dat geasuhivččii lassi mátkkálaččaid ja jáhkkimis čuovvulivčče maiddái eará guovllut dán vuogádaga, lohká sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.