Viessoláigu GÁRTTAI diggeáššin
Golbma láigolačča gáibidedje oažžut ruovttoluotta sullii 50. 000 ruvnno Ailo Eiendom AS:S. Sii čuoččuhit viessoeaiggáda mávssihan sin lobiheamet sihke Tv-goluid ja eretcealkináiggi ovddas. Muhto viessoeaiggát ii gáro máksit ja stevdnii ášši diggái.
Viessoeaiggát Ailo Eiendom AS, man Mikkel A. Gaup ovddasta, lei stevdnen golbma láigolačča diggái maŋŋel go ieža vuoittáhalle Husleietvistutvalget viessoláigováiddaorgánas mannan geasi.
– Ášši lea dehálaš vuosttažettiin danne go mis lea unna fitnodagaš. Ii leat nu earenomáš buorre ruhtadilli ahte sáhttá 50-60 duháha bálkestit duššái, dadjá Gaup Ávvirii.
Guovtti oasis
Duogáš áššái lea go okta ásodat Guovdageainnus láigohuvvui dán golbmasii geassemánus 2014:s. Láigolaččat čuoččuhit viessoeaiggáda sin mávssihan TV ovddas lobiheamet, go dat lea sierra máksun leamaš.
Nubbi oassi áššis lea go čuoččuhit viessoeaiggáda lobiheamet gáibidan mávssu eretcealkináiggis, vaikko sis ii lean lobálaš šiehtadus vel vuolláičállon dan áigodahkii. Viessoláigováiddaorgána celkkii ge ahte viessoeaiggát galgá máksit dan golmma láigolažžii ruovttoluotta 20.220 ruvnno TVmávssuid ovddas, ja 28.211 ruvnno viessoláiggu maid leat máksán láigošiehtadusa haga. Lassin bohtet vel reanttut.
Tv – sierra máksu vai ii
Gaup ii mieđit máksit ja stevdnii ášši Sis-finnmárkku diggegoddái, mii gieđahalai ášši mannan vahkus.
– Mis lea lohpi váldit mávssu TV ovddas go dat lea kontrávttas mielde, álggu rájes juo. Sii leat máksán láiggu kontrávtta mielde sullii golbma ja bealle jagi . Eai ge lean ovttain sániin čuoččuhan ahte kontrákta lea boastut, dadjá Gaup.
Lobálaš šiehtadus vai ii
Golmma jagi láigošiehtadus nogai geassemánus 2017:s, ja láigolaččat fárrejedje olggos borgemánus seamma geasi. Bealit eai leat ovttaoaivilis, lei go šihtton ođđa šiehta- dus ovdal go adde dieđu ahte sii fárrejit, ja lea go riekta ahte viessoeaiggát mávssihii sin gitta skábmamánu lohppii dien jagi.
– Sii rihkko láigolága. Mii leimmet sáhttit gáibidit buhtadusa sis dassážii go oažžut eará láigoheaddji. Sii leat čállán ja dadjan ahte sii orrot viidáseappot viesus ja nu sii leat čadnon viessoláigolága mielde, dadjá Gaup gii maid oaivvilda ahte váiddaorgána ii jorgalan dokumeanttaid sámegielas dárogillii. Bealit leat čálašan maillaid sámegillii. Gaup čuoččuha garrasit ahte láigolaččat leat atnán boasttu fáktádieđuid, ja boasttu láhkaparagráfaid iežaset ákkastallamiin.
– Unna áššáš šattai stuorisin
Okta láigolaččain, gii ii hálit alm- muhit namas, lohká sin lokten ášši viessoláigolávdegoddái danne go háliidedje olggobeale árvvoštallama das leat go sii ipmirdan lágaid riekta, ja lea duhtavaš go váiddaorgána lea sin dorjon.
– Lei vahát ja balddihahtti go ášši manai nu guhkás, jur diggái, muhto ferte dušše dohkkehit dan ja vuordit duomu.
Son ii loga alddiineaset leamaš čálalaš kontrákta vaikko ledje ságastallame ođđa šiehtadusa birra. Dál lohká ovddeš láigolaš goit oahppan juoidá:
– Juo, oahppan lean ahte ferte hui dárkilit vihkket juohke sáni maid fal čállá dahje dadjá goas ja gos. Duopmu ii leat vel celkon áššis.