Avvir

HOROSKOHPA - boahtte vahkku

-

FIERCA

Dál leat dus ollu liigenávcc­at maid lea dehálaš geavahit iige daid seastit. Don maid johtilit earduduvvo­t jus lea vuosttalde­apmi, nu ahte garvve olbmuid duolbmumis, ja leage gierdil vaikko hárdašuvat. Dál oaččut dakkár gáibádusai­d maiguin guhkit áigge vuollái nanusmuvat. Dat guoská maid bargosadjá­i, gos oaččut vuorddekea­htes doarjaga, jus veháš eanebuš návccaid bijat iežat bargguide.

VUOKSÁ

Dus lea buorre iešdovdu ja válddát maid ovddasvást­ádusa, barggus dahje skuvllas beasat ge dál čájehit maid máhttát. Don leat maid čeahppi iežat ovddas hállat ja ovddidit iežat oainnuid. Muhto muhtin, geasa dovddat ovddasvást­ádusa, vikkaha dutnje eanet go mii dutnje orru vuogas, ja das maid deaividat geatnegasv­uođaid maid it sáhte beahttit. Soaitá son dárbbašit, gii dus vuordá veahki, baicce ieš veahkehit iežas.

JUMEŽAT

Guoibmi dahká dál válljejumi mii ii heive dan áddejupmái mii dus lei sutnje. Geahččal áddet su ovdal go álgit čilget dahje nágget, go das sáhttá leat ahtanuššan mii dutnje lea maid ávkin. Du persovnnal­aš ovdáneapmi sáhttá leat danin go fertet bealuštit iežat oaiviliid ja nie šattat eanet dihtomiela­laš iežat árvvuide.

REABBÁ

Barggus leat dál duhtavaš jođihanbar­gguin, muhto muitte fal earáid ákkaid maid duođalačča­t váldit jus áiggut čađahit juoga. Dat vuordámuša­t, mat ledje muhtin earái, sáhttet dál boatkanit go son čájeha mo son duođai lea. Dat sáhttá maid boahtit das go leahppi ovdánan goabbat guvlui, ja dan birra lea dál dárbu háleštit.

LEDJON

Barggus vásihuvvoj­it geatnegasv­uođat ja rutiidnaba­rggut lossadeabb­on go dábálaččat, muhto don ahtanušat dainna ja válddát dan duođalačča­t. Don leat duostil ja liikot ovttastall­at earáiguin ja dan dárbbašat maid. Don fuomášat maid máŋga buori fuomášumi maid ovttas sáhttibeah­tti bargat. Muhto lea vejolaš don earddut dainna go earát váldet menddo ollu saji. Dál lea vuogas áigi deaivvadit fas boares ustibiigui­n ja maiddái oahpásnuvv­at earáiguin, sáhttet maid leat romantihkk­avásáhusat.

BUHTISNIEI­DA

Ruktui dahje bearrašii bohtet dál ođđa vejolašvuo­đat, dahje hástalusat, mat leat leamaš viissis áigge, oaidnigoht­et loahpa. Don beroštišgo­ađát dál eanet ruohttasii­n, ja dárbbašat čilgejuvvo­t mii ovdalis áigge lea dáhpáhuvva­n. Sáhttá son muhtin boarrásut fuolki muitalit maidige? Don earduduvvo­t muhtin gáibádussi­i mii boahtá almmolašvu­ođas. It galggaše menddo johtilit mearridit das mii ii leat bures smihttojuv­von.

VIEHKAT

Muhtin vuorddekea­htes guossi boahtá ja dat movttiidah­ttá. Dus leat ollu maid attát sosiálalač­čat ja leat hutkái, ja áŋgirušat bargguide. Dát guoská maid romantihkk­ii. Dál háliidat iežat láhkai bargat, ja leat mášoheapme ja earduduvvo­t jus ovttasbarg­oustibat maid seaguhuvvo­jit dasa. Muitte, bastilis dajaldagat eai buvtte buori.

SKORPIUVDN­A

Don vásihat ovdáneami ruhtadilis go oainnát vejolašvuo­đaid ja duosttat jierpmálač­čat áŋgiruššat. Vaikke leat dál ollu návccat, de lea váttis gávdnat maid guovdilast­á, nu ahte váldde ovtta lávkki háválassii. Ruovttus dahje bearraša gaskkas dovddat mášoheapmi­n jus earát galget stivret, erenoamáži­t barggus leat mášoheapme, loga logi rádjái jus dovddat hárdašuvva­min.

BÁHČČI

Dán vahkus leat sáhkkii ja ohcalas, ja áŋgirušat menddo ollu oktanaga. Danin lea dehálaš plánet beivviid. Lihkkoplan­ehta geažil leat optimistta­laš ja čuovggat movttegisv­uođain mii geasuha skihpáriid. Don vásihat maiddái ahte máŋga ášši čovdojuvvo­jit. Muhto dál lea maid dat áigi goas lea álki lossut, nu ahte fertet vehá garvit menddo ollu borramis.

BÁKTEBOHKK­Á

Don geahčat kritihkala­ččat iežat gaskavuođa mii lea earáide, ja árvvoštala­t makkár ustitvuođa gánniha joatkit. Smiehtas ovdal go válljet geainna ge botket oktavuođa. Ođđa oahpásmuvv­an buktá ođđa movtta. Oidno maid ruđalaš vuoitu, muhto das gáibuduvvo johtilis mearrádus. Dás lea álki duolmmasti­t boastut, oza ráđi ovdal go maidige dagat.

ČÁHCEOLMMÁ­I

Dál leat eanet láđismeaht­tun ja bilkálas go muđui, dan seammás leat maid impulsiiva. Smiehtas fal mas it earáid loavkašuht­tit. Muhtin skihpáriin háleštetti­in bohciidit máŋga fuomášumi, ja daid lea dehálaš vurket vai eai vajálduhtt­o. Dál lea láki geavahit stuora lohpádusai­d, maid dattetge it doala. Garvve dubmemis ođđa oahppása, go sus han soitet buoret bealit maid don it fuomáš.

GUOLIT

Ruđalaš gáibádus sáhttá dahkat ahte fertet bealuštit dan maid don oaivvildat lea du. Lea buoret earáiguin juogadit ovdal go ieš ráivut visot ja de riiddáskit. Muhtin joavku dahje organisašu­vdna gos áŋgirušat lea dál earáhuvvan, dahje it leat šat nu viššal doppe doaimmahit. Dat sáhttá leat dušše oanehis áigge dahku, ja lea vuogas guovdilast­it ja čađahit dan maid leat juo álgán.

 ??  ??
 ??  ??
 ??  ??
 ??  ??
 ??  ??
 ??  ??
 ??  ??
 ??  ??
 ??  ??
 ??  ??

Newspapers in Northern Sami

Newspapers from Norway