Lihkku Sámi álbmotbeivviin!
Odne mii ávvudat Sámi álbmotbeaivvi. Sávvat ge buohkaide lihku beivviin, ja sávvat ahte buohkaide šaddá suohtas ávvudeapmi. Sámi álbmotbeaivi lea oktasaš beaivi sámiide, beroškeahttá orrot go sii Norggas, Ruoŧas, Suomas vai Ruoššas. Sámi álbmotbeaivvi ávvudit iešguđetlágán kulturdoaluiguin iešguđet guovlluin. Sámiráđi 15. sámekonferánsa Helssegis dat mearridii 1992:s ahte sámiid oktasaš álbmotbeaivi galgá leat guovvamánu 6. beaivvi. Álbmotbeaivi ávvuduvvui vuohččan 1993:s seammás go Ovttastuvvon Našuvnnaid (ON) riikkaidgaskasaš álgoálbmotjahki almmolaččat rahppui.
Dán jagi, go mii ávvudat 26. gearddi Sámi álbmotbeaivvi, de rahppui almmolaččat ođđajagemánu 28. beaivvi ON riikkaidgaskasaš eamiálbmotgielaid jahki UNESCO váldodálus Parisas. Ulbmil lea čalmmustahttit gielaid dili ja ohcat čovdosiid mo seailluhit gielaid. Dan olis lea ge vuogas bidjat fuomášumi sámegillii, go dat leat maiddái okta dain ollu eamiálbmotgielain mat leai áitojuvvon gielat máilmmis. UNESCO giellalisttus boahtá ovdan ahte erenoamáš rašes dilis leat eamiálbmotgielat, ja buot sámegielat leat oassin listtus mas čájehit máilmmi eanemus áitojuvvon gielaid.
Das ii leat eahpádus, ahte giella lea okta dain deháleamos cakkiin buot olmmoš čearddaid kultuvrraš ja identitehtaš.
Das ii leat eahpádus, ahte giella lea okta dain deháleamos cakkiin buot olmmoš čearddaid kultuvrras ja identitehtas. Sámegiella lea maid okta dain deháleamos ossiin man dihte sápmelaččat sáhttet iežaset gohčodit eamiálbmogin. Dál, go Ovttastuvvon Našuvnnat leat 2019 nammadan giellajahkin, de dieđus sámiid bealis vuordit ahte ON miellahttoriikkat atnet árvvus giellajagi buorrin sámgielaide maiddái. ON giellajahki eahpitkeahttá geatnegahttá ON miellahttostáhtaid váldit duođas sámgiela dárbbuide, ja erenoamáš stuorra vuordámušat leat ge dasto Ruŧŧii, Norgii ja Supmii mat leat ge ON miellahttoriikkat. Muhto nannet ja ovddidit sámgiela dárbbašit maiddái veahki Ruošša beale sámit vaikke Ruošša ii leat ON riika.
Otná beaivvi dáhtona duogáš lea dat go sámiid vuosttaš riikkačoahkkin dollojuvvui guovvamánu 6. beaivvi 1917:s Troanddimis. Elsa Laula Renberg lei njunnošis lágideame vuosttaš riikačoahkkima masa bohte badjel čuođi sápmelačča. Dalle ge ledje guovddážis giellagažaldagat ja oahppoáššit seamma go dan áigge ain leat. Vaikke sámegiella lea ožžon veahá buoret sajádaga, de leat ain ollu hástalusat. Mii sávvat ge buohkaide lihku Sámi álbmotbeivviin ja buori ovdáneami ain sámi álbmogii boahtteáiggis.