Buozalmasvuođadieđiheapmi «njoammu» bargosajis
Iskkadeapmi, mii lea čađahuvvon Norggas, čájeha ahte buozalmasvuođadieđiheapmi «njoammu» bargosajis.
Lea forskning.no mii čállá iskkadeami birra mii čájeha ahte buozalmasvuođadieđiheapmi «njoammu» bargosajis:
– Go bargi bargosajis buohccindieđihuvvo, de dagaha dat ahte su bargoustiba buozalmasvuođajávkan lassána eambbo go su. Nuppe bealis čájehuvvo ahte jus bargi fástadoavttir čavge práksisa, iige nu jođánit buohccindieđit, de njiedjá su bargoustibiid buozalmasvuođajávkan vel eanet.
Norgga fástadoavtterortnet addá dutkiide vejolašvuođa fuobmát miellagiddevaš oktavuođaid. Guokte Servvodatdutkaninstituhta (Institutt for samfunnforskning (ISF)) dutki, Anna Aasen Godøy ja Harald Dale-olsen, leabage geahččan mii dáhpáhuvvá bargi bargoustibiiguin go bargi buohccindieđihuvvo.
Iskkadeapmi lea čađahuvvon Norggas ja das leat leamašan mielde 22 000 bargi ja 114 000 bargoustiba sis.
Bargoustibiid jávkan njiedjá maid
forskning. no siiddus čilgejuvvo ahte iskkadeapmi čájeha ovdamearkka dihte ahte jus du fástadoavttir čállá dutnje buohccin- dieđiheami viđa beaivái, de lassána golmma bargoustibis buozalmasvuođajávkan gaskamearálaččat guvttiin beivviin, oktiibuot guhtta beaivvi. Iskkadeapmi čájeha maid ahte jus du fástadoavttir čavge práksisa, iige čále nu álkit buohccindieđiheami, de njiedjá maid du bargoustibiid buozalmasvuođajávkan.
– Mii oaidnit hui čielgasit ahte bargosajis de váikkuhit bargit nubbi nuppi buozalmasvuođajávkamii, dadjá Harald Dale-olsen forskning.no siidui.
Buorit bealit maid
Dutkit fuomášuhttiba ahte ii leat álo nu ahte jus okta bargi buohccindieđihuvvo, de juohke háve soames bargoustit maid buohccindieđihuvvo, iige dat go buozalmasvuođajávkan lassána dárbbaš mearkkašit ahte bargit lobiheamet jávket.
Dutkiguovttos namuheaba vel ahte dakkár «njoammuneffeavttas» leat maid buorit bealit. Jus ovdamearkka dihte biddjojit doaimmat ovttaskas bargi ektui, de doaimma buori váikkuhusat maid váikkuhit buori guvlui su bargoustibiidda.