– UNOHIS DOVDU go munno govva geavahuvvo roavvát cielahit sápmelaččaid
– Unohis dovdu go munno govva geavahuvvo
Nu lohká Rosie Holmestrand maŋŋil go gávnnai iežas ja nieiddas gova ovtta interneahttasiiddus mas cielahuvvojit sápmelaččat.
Sudno gova bajábealde čuožžu eŋgelasgillii bajilčála «Ipmil vašuha
sápmelaččaid». Lassin čužžot vel sápmelaččaid birra ollu dieđut mat eai leat čábbát čállon, baicca cielaheami guvlui. Siiddus gávdná maid gova, earret eará Guovdageainnu konfirmánttain, mii orru váldon muhtin jagiid áigi.
Siiddus čállo sápmelaččaid birra earret eará: Sii gáibidit šilttaid čállot iežaset «ooga booga gillii», maid dábálaš olbmot eai ane.
Mii lea vearrát Skandinávias go buot dat olbmot geat jurddašit dušše seksa birra, leat čuvgesvuovttagat ja suttolaččat? Dieđusge sápmelaččat.
Hirpmahuvai
Rosie Holmestrand healkkehii ja hirpmahuvai go fuomášii makkár oktavuođas su ja su nieiddaža govva lea adnon. Ii ge bálljo gávnna sániid.
– Huff, in mun šat dieđe makkár dovddu dát addá. Gal dat lea nu máilmmi unohis dovdu, go dákkár oktavuođas adno munno govva gos roavvát cielahit sápmelaččaid, lohká Holmestrand ja šuohkiha.
Son lohká ahte vaikko neahttasiidu orru dakkár parodiijasiidu, de liikká atná unohassan.
– Buot cielaheapmi lea unohas, jearakeahttá gos dat lea.
Máŋgii adnon diekkár oktavuođain
Holmestrand muitala ahte govva lea váldon govvejeaddjis ovtta mátkkoštanfitnodaga ovddas. Dan maŋŋil lea ge vásihan máŋgii juo ahte govva adno unohis oktavuođain.
– Oktii ovdal ledje ges čállán ahte sápmelaččat leat kannibálat ja dasa vel bidjan dan munno gova.
Son lohká dalle juo geahččalan bissehit daid geat dan almmuhedje internehttii, muhto dalle ii olahan gosage. Muhto dál gal áigu geahččalit bissehit ahte govva leavvá miehtá.
Ohcame veahki
Holmestrand lea dál ohcame veahki, geahččalan dihte oažžut jávkadit gova, goit diekkár siidduin gos cielahallojuvvo.
– Lean aitto leamaš oktavuođas politiijaiguin, sii áigo riŋget ruovttoluotta. Muđui lean geahččaleame gávnnahit gii lei gii govvii dán, ii go son son maid sáhte veahkehišgoahtit ahte govva ii adno lobiheamet. Lassin lean gullan vel «slettmeg» fálaldaga birra, geat sáhttet olbmuid veahkehit oažžut sihkkut govaid interneahtas.
Mii sáhttit dávjá veahkehit
Slettmeg.no interneahtta siidu lea nuvttá ráđđeaddin- ja bagadanbálvalus olbmuide geat dovdet iežaset loavkašuvvan neahtas.
Slettmeg (Sihko mu) seniorráđđeaddi Hans Marius Tessem lohká ahte sii sáhttet dávjá veahkehit olbmuid geat háliidit iežaset govaid sihkkojuvvot neahtas, muhto ii leat sihkkar ahte álo olahit buriid bohtosiid.
– Lea erohus áššis áššái, jus lea ovdamearkka dihte govva áigá almmuhuvvon nehttii, de soaitá viidát hágganan ja dalle lea váddáseappot nagodit jávkadit gova oalát.
Ráđit movt bissehit
Tessem čilge ahte vuosttaš lea dieđusge singuin váldit oktavuođa ja dalle sii álget iskkat gos govva lea adnon.
– Lea buorre álgu minguin váldit oktavuođa, mii álgit de iskkat ášši ja dat lea buorre álgu. Vuosttaš maid mii dahkat lea geahččalit gohččut almmuheaddji sihkkut gova, viidáseappot ferte dasto váidojuvvot jus dainna eat olat maide.
Son ávžžuha maid geahččalit govvejeaddji áššiin bargat, go sus han lea dat dahkkivuoigatvuohta.
– Muhto son gii lea govvejuvvon, su lea maid norgga lága vuođul geavahanvuoigatvuohta, nu ahte sus lea maid riekti váidit boasttu govvageavaheami.
Cielaheapmi gullá eará láhkasuorgái
Tessem muitala ahte go dán áššis lea sáhka cielaheamis vel, de guoská vel eará láhkasuorgái ja das bohtet de lassin eará ráŋggáštusmearit maid.
Son ávžžuha vel buohkaid duos dás ain atnit Google:a, gávdnan dihte makkár govat leat alddis neahtas ja gos.
– Sáhttá iežas govain ohcat Google:s, dalle ihtet buot báikkit gos govva lea adnon. Maiddái ihtet govat main leat du dovdomearkkat, ja dat sáhttá oallugiid veahá hirpmahuhttit go fuomášit man ollu govat sis rievttimielde leat neahtas, lohká son vel.