– In jáhkkán leat nie olu GIVSSIDEMIID
Juohke logát bargi Sámedikkis lea vásihán unohasvuođaid bargosajis
Sámediggedirektevrii lei amas ahte okta juohke logát bargi lea vásihán givssideami dahje vuortnuheami bargosajis.
Ođđa mielbargiidiskkadeamis vástidit 11,4 proseantta Sámedikki bargiin ahte leat vásihan givssideami dahje vuortnuheami bargosajis maŋimuš 12 mánus. Lea vuosttaš geardde go dat lea jerrojuvvon bargiidiskkadeamis. Seamma iskkadeamis vástidit golbma proseantta ahte sii leat vásihan sávakeahtes seksuála fuomášumi, váivves dahje rihkolaš kommentáraid.
– Munnje ledje suorggahahtti logut, eat mii leat makkárge signálaid ožžon ahte lea dien dásis. Dieđusge bargosajis it dieđe buot mii geavvá, ja lea hui buorre go boahtá ovdan, go de sáhttit bargagoahtit áššiin. Dien dáfus lea buorre, muhto ferten mieđihit ahte logut ledje eambbo go ledjen jurddašan, lohká sámediggedirektevra Rune Fjellheim.
Álggahan doaibmabijuid
Rune Fjellheim bidjá dál johtui máŋga doaibmabiju čuovvulan dihte mielbargiidiskkadeami. Son lohká čakčat jo bargagoahtán bargoveahkapolitihkain.
– Mii leat guhká bargan cavgilanrutiinnaid ođasmahttimiin, nu ahte dat leat sajis. Ehtalaš njuolggadusat leat ođasmahtton, sihkkaraston ahte leat riekta. Okta lea ahte mis leat rutiinnat, muhto dehálaš doaibmabijdu maid dál dahkat lea sihkkarastit ahte álo galgá leat álki fuomášit unohasvuođaid stuorra vuogádagas. Oažžut eambbo konkrehta áššiid ovdan, lohká son.
Vuorjá go bargiin ii leat oadjebas dilli
Rune Fjellheim lohká logut leat obbalašgovva, ii ge boađe ovdan guđe kantuvrras Sámedikkis leat dohkketmeahttun dáhpáhusat.
– Eai lean nu dárkilis čuovvulangažaldagat iskkadeamis. Mii eat dieđe justa sisdoalu das, muhto leat aŋkke stuora logut go muđui leat stádas. Loahpa loahpas fertet mii dál bargat siskkáldasat mo mii háleštit nuppiin, mo mii láhttet barggus, dadjá son. Rune Fjellheim čilge ahte bargobirasiskkadeapmi obbalaččat čájeha ahte olbmot leat rápmásat bargat Sámedikkis, ja lea buorre áŋgirvuohta.
– In konkludere ahte lea heajos bargobiras dien láhkai, muhto iskkadeapmi čájeha ahte muhtumat eai leat oadjebasat go vulget bargui ja dat vuorjá mu, lohká Rune Fjellheim.
Buohtastahttin dihte vástidedje 8,6 proseantta stáhtabargiin ahte sii leat vásihan givssideami dahje vuortnuheami bargosajis.
Suorggahahtti
Norsk Tjenestemannslag fágasearvvi jođiheaddji Kåre Balto maid lea hirpmástuvvan, ii ge son loga dan dohkálažžan.
– Mu mielas leat suorggahahtti logut. Go olbmot eai dovdda iežaset oadjebassan bargosajis lea hui váivi gullat. In leat goassege ožžon signála bargiin ahte sis leat dákkár vásáhusat. Lea gal dieđusge veahá ártet, muhto čájehuvvo ahte leat rahpasat. Mun lean hui mielas ahte mii dál geahčadat organisašuvdna ja háleštat makkár ráját mis leat. Mii leat dohkálaš vuohki láhttet ja mo mii láhttet nubbi nuppi vuostá, dadjá Balto. Son sávvá ahte okta nu boahtá muitalit maid lea vásihan, vai sáhttá čielggadit ášši.
Bargit hállet loguid birra
Akademihkkáriid fágasearvvi jođiheaddji Cecilie Fagerheima mielas lea buorre go boahtá ovdan maid olbmot vásihit bargosajis.
– Dál leat konkrehta logut, ja sáhttit bargagoahtit. Dál diehtit ahte lea dohkketmeahttun dáhpáhusat iežamet bargosajis ja mii fertet juoidá dainna bargat, dadjá son. Fagerheim vuohttá ahte Sámedikki bargit hállet bohtosiid birra, ja leat jurddašišgoahtán mo juohkehaš láhtte nubbi nuppi vuostá.
– Dál lea vuosttamužžan dehálaš háleštit rájáid birra, juohkehaš diehtá ahte leat ráját, muhto gokko manná konkrehta rádji mii lea dohkálaš ja ii, lohká son.