Diehtobearráigeahčču lea ávžžuhan árvvoštallat boazologu almmuheami persovdnasuodjaluslága ektui
Diehtobearráigeahčču lea maid buktán cealkámuša boazodoallolága rievdadeami gulaskuddamii, ja sii ávžžuhit láhkahábmema oktavuođas váldit vuhtii persovdnasuodjalusdieđuid lága boazologu almmuheami oasis.
Olles 84 cealkámuša leat boahtán Eanandoalloja biebmodepartemeantta gulaskuddamis, go sáhka lea rievdadit osiid boazodoallolágas.
Sihke ovttaskas boazodoallit, orohagat, johtolagat, siiddat, fylkkasuohkanat, fylkkamánnit, šibitdoaktárat ja earát leat buktán cealkámuša.
Okta ásahus mii lea maid buktán cealkámuša lea Diehtobearráigeahčču.
Ávžžuhan
Diehtobearráigeahču senioraráđđeaddi, Signhild Blekastad, lohká ahte sii eai leat geahčadan láhkaevttohusaid, muhto sii lea geahčadan gulaskuddančállosa das mii guoská persovdnasuodjalandieđuide.
– Mii lea dego muittuhan, dahje ávžžuhan, ahte Eanandoallodepartemeanta váldá vuhtii persovdnasuodjaluslága go hábmejit rievdadusaid ođđa boazodoallolágas, lohká son.
– Mii leat čujuhan dasa go áigot almmuhit boazologuid eambbosiidda go ovdal, ahte das fertejit árvvoštallat lága nu ahte doahttala persovdnasuodjalusdieđuid, lohká son.
Ii boađe ovdan
Blekastad lohká ahte sii eai áiggo dadjat nu olu láhkarievdadeami ja lága birra, sii leat dušše ávžžuhusa ovddidan.
– Gulaskuddanreivves ii boađe ovdan makkár árvvoštallamat leat dahkkon persovdnasuodjalandieđuid ektui, ja danin mii leat dakko bokte ávžžuhan dahkat dárbbašlaš árvvoštallamiid peršovdnasuodjalusa ektui ovddos guvlui, lohká Blekastad.
Diehtobearráigeahčču čállá maid iežaset gulaskuddancealkámušas ahte lea earenoamáš dehálaš árvvoštallat peršovdnasuodjalandieđuid vuođul láhkarievdadeami go sii, geaidda guoská láhkarievdadeapmi, eai oro mielas rievdadeapmái.
Ii sáhte vástidit
Okta siida lea maid gulaskuddama oktavuođas hásttuhan Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta movt áigot váldit vuhtii persovdnasuodjalandieđuid rádiofrekveansachippain.
Cealkámušas čállet sii maid ahte dutkan lea čájehan vaikke gii, rivttes rusttegiin, sáhttá lohkat mii chippas čuožžu. Sii čállet maid ahte ii leat hástalus dušše ahte besset lohkat makkár dieđut chippii leat biddjon, muhto rievdadit maid daid.
– Mus ii leat doarvái diehtu makkár chippat galget adnot, ja danin in sáhte diesa dadjat nu olu. Obbalaččat sáhtán dadjat ahte lea mearrideaddji gii galgá vuhtii váldit ahte persovdnadieđut leat sihkkaraston, lohká son vel loahpas.
– Mii diehtit boazologuid juo
Fávrrosordda boazodoalli ja Finnmárkku Olgešbellodaga fylkkadiggeáirras, Mikkel Isak Eira, lohká sin juo álggu rájes moaitán dan go boazologuid galget viidábut almmuhit go dál.
Eira lohká ahte son lea orohatstivrras ja sii ožžot visot orohaga boazodoallodieđáhusaid, main boahtá ovdan guđege boazolohku.
– In ipmir masa diet rievdadeapmi lea ávkin, go mii hal gal juo diehtit olu guđesge leat bohccot orohagas. Diehtit suláid maid olu ránnjáorohagas lea. Nu dies in oainne mun ávkki masage, lohká son.
– Diehtobearráigeahčus lea maid buorre ágga ahte sáhttá rihkkut vel persovdnasuodjalusnjuolggadusaid ge dainna almmuhemiin, mii ii leat buorre. Das lea maid sáhka váldit vuhtii olbmuid sihkarvuođa, lohká son.
Dieđut chippain
Eira lohká maid ahte go dieđuid chippaide galget bidjat, de maid sáhttá rihkkut persovdnasuodjalusnjuolggadusaid.
– Jus lea nu ahte dain sáhttá viežžat vaikke gii dieđuid, de dat ii leat buorre. Jus galgá sáhttit čuovvut gos bohccot leat guđege áigge, de dat maid čuohcá olbmuid sihkarvuhtii, lohká son.
– Jáhkát go ahte ráđđehus bisseha boazodoallolága evttohuvvon rievdadusaid?
– Doaivva lea okta diŋga, ballu fas nubbi. Juo, mun balan ahte eai bisán. Doaivvun gal ahte bisánit, go dál oidnet man unnán lea jurddašuvvon rievdadusat, ja makkár hástalusaid dat buktet, lohká Eira vel loahpas.