Áidna meieriija mii ráhkada bivnnuhis Kesama
Deanu meieriijas ráhkadit birrasii 1,7 miljovnna lihttera mielkki jagis, muhto maid eará buktagiid, nu go yoghurta, vuoja ja bivnnuhis Kesam nammasaš buktaga mii lea varasvuostá.
Oktiibuot barget Deanu meieriijas 21 olbmo ja nu lea ge meieriija okta dain stuorimus fitnodagain Deanus. Deanu meieriijas ráhkaduvvojit birrasii 200 000 ovttadaga Kesam vahkkui. Dat mearkkaša ahte jahkásaččat ráhkaduvvojit badjel logi miljovnna ovttadaga Kesam. Deanu meieriija lea ge áidna meieriija olles Norggas gos dát bivnnuhis buvtta ráhkaduvvo. Deanu meieriija hoavda Eirin Beate Utsi dadjá ahte Kesam lea dat buvtta mii sihkkarastá Finnmárkku mielkegeavaheami.
– Mun dieđán ahte lea hupmu ahte mii eat buvttat 1,75 lihtter mielkepáhkaid, ja dat gal doallá deaivása. Mun goitge in hálit finnmárkulaččaid jurddašit dan go jurddašit bargosajiid birra. Mii galggašeimmet baicca jurddašit guđe meieriijas ja man guovllus buvtta boahtá go mii gávdnat dan rámbuvrras.
Beakkehii Facebookas
Ii leat gollan go birrasii mánu dan rájes go Facebookas beakkehii ahte buot 1,75 lihtter mielkepáhkat olles Davvi-norgii ráhkaduvvot Hársttáin, ja ahte báikkálaš meieriijain ráhkaduvvojit dušše lihttarpáhkat. Ávvir lea finadan Deanu meieriijas geahččame movt ráhkadit mielkelihtteriid ja dan bivnnuhis Kesam varasvuosttá.
Meieriija hoavda Eirin Beate Utsi muitala ahte lea vuos nu aiddo go olbmot hupmagohte 1,75 lihtter mielkepáhkaid birra, ja danne sii eai leat vuos vuohttán buvttadeamis lea go dát váikkuhan sidjiide mainna ge lágiin. Son dadjá ahte sin mielas ii leat dehálaš dat gos sin buktagat bohtet, muhto baicca dat ahte geavaheaddjit válljejit Tine buktagiid ovdalii go earáid, danne go dat lea áidna vuohki sihkkarastit ahte Finnmárkku mielki geavahuvvo buvttadeamis.
– Dien sáhttá čilget oanehaččat nu ahte mii leat juogadan buvttademiid buot min meieriijaid gaskka. Nu go ovdamearkka dihte mii leat áidna meieriija olles Norggas gos Kesam ráhkaduvvo, de lea Hárstták áidna meieriija Davvi-norggas gos 1,75 lihtter mielkepáhkat ráhkaduvvojit, čilge meieriijahoavda.
Lassána gilvu
Tines lassána gilvu eará meieriijaiguin measta beaivválaččat ja Utsi namuha ge Synnøve finden, Q meieriijaid ja Rørosmeieriija dasa lassin go importa maid lassána sin stuorimus gilvaleaddjin. Danne ii loga son háliidit finnmárkulaččain nu ollu fokuserema dasa gos mielkepáhkat bohtet, muhto baicca makkár fitnodagas dat bohtet. Son dadjá ahte jus sidjiide boahtá buorrin, de dat dagaha Hársttáid meieriija ovdii.
– Midjiide lea Tine, Tine. Jus háliida sihkkarastit Finnmárkku boanddaid ja min meieriijaid boahtteáiggi, de lea baicca deháleamos ahte geavaheaddji vállje min buktagiid rámbuvrras. Danne lea midjiide maid dehálaš fállat buoremus gálvvuid, buoremus hattiide, dadjá Utsi ja lasihastá:
– Muhto diehttelasat dat čuohcá midjiide, ii ge leat buorre midjiide jus geavaheaddjit ostet dušše 1,75 lihtter milkkiid. Muhto loahpalaččat lea Kesam mii lea min váldobuvtta ja dat mii doalaha min badjin, ja de lea geavaheddjiid duohken válljet maid sii barget.
Sullasaš buktagat
Gilvaleddjiin leat maid buktagat mat leat varasvuosttát ja sulastahttet Kesama, nu go Skyr. Danne dadjá ge Utsi ahte lea dehálaš finnmárkulaččaid oažžut fokuseret Kesama guvlui ovdal go lihtter mielkepáhka, go Kesam lea dat mii sihkkarastá Finnmárkku miel-
kegeavaheami.
Ovdána dađistaga
Deanu Tine meieriija lea čađat mielde ovddideamen ja almmuheamen ođđa buktagiid. Sii leat maŋemus guovvamánus almmuhan golbma ođđa buktaga ja guokte dain leat ge dakkár buktagat mat ráhkaduvvojit dušše Deanus. Boahtte almmuheamis Tines leat maid plánejuvvon golbma ođđa buktaga, muhto dat lea vuos nu ođas ahte Utsi ii sáhte muitalit maide daid birra Ávvirii.
– Mii leat lihkolaččat ja beassat čađat ovdánahttit iežamet. Mii beassat almmuhit ođđa buktagiid ja beassat ovdánahttit iežamet meieriija. Guovvamánus almmuheimmet golbma ođđa bukta- ga maid mii leat áidna meieriija Norggas geat ráhkadit.
Stuora doalut Finnmárkkus
Meieriijahoavda muitala ahte Finnmárkku doalut leat stuoribut go muđui Norggas ja ahte gaskamearálaččat buvttada Finnmárkku boanda eambbo mielkki go muđui Norggas. Finnmárkku eanandoallosuohkaniin leat ge dat guokte suohkana gos meieriijat leat, Áltá ja Deatnu, mat leat dat stuorimusat.
– Vaikko olbmot heitet mielkebuvttadeamis, de eai lihkus unno mielkeearit. Sii geat heitet vuvdet dahje láigohit iežaset eriid earáide geat fas de besset stuoridit iežaset doaluid. Nu geahppánit, muhto dattetge sturrot Finnmárkku doalut.
Sámegiella
Dan botta go Ávvir lea guossis, de gávdná meieriijas guokte bargi geat leaba sámegielagat. Soai leaba Suvi Länsman ja Marita Guttorm. Soai bargaba buvttadeamis beaivválaččat ja goappašagat lohkaba meieriija fiinna bargosadjin.
– Mu mielas lea dát hui fiinna ja máŋggabealat bargosadji. Muhtin beivviid mun jođihan mašiinnaid, muhtin beivviid lean buvttadusas mielde ja eará beivviid fas barggan teknihkalaš bargguid. Loavttán hui bures dáppe, dadjá Guttorm.
Eaba sámás
Guttorm lohká iežaska vuhtii váldit eará bargiid ii ge loga iežaska sámástit gaskaneaskka. Muhto dattetge orru leamen ilus go lea vejolaš sámástit barggus.
– Moai Suviin barge seamma ossodagas, nu ahte mun beasan sámástit jus orun háliideamen, boagusta son.
– Mun lean ges hui ilus go Kárášjogas bohtet mielkebiilavuoddjit finadit beaivválaččat min luhtte go singuin beasan sámástit beaivválaččat, boagusta Suvi Länsman.
– Fiinna bargosadji
Länsman maid muitala iežas loaktit bures ja liikot bargui. Son lea bargan doppe birrasii 12 jagi ja lea mannan ossodagas ossodahkii ja lea váldán oahpu meieriijaskuvllas Suomas. Dál son bargá mielkevuoššin ja lohká loaktit bures. Dan seammás son ávžžuha buohkaid, sihke Norgga ja Suoma bealde, oastit ja juhkat Norgga mielkki mii boahtá lihtterpáhkain.
– Suoma beallai boahtá mielki gitta Oulus, nu ahte mun láven ávžžuhit sin maid oastit báikkálaš, Deanuleagi mielkki mii buvttaduvvo báikkálaččat, muitala Länsman.