Guokte duođalaš DÁHPÁHUSA Guovdageainnu nuoraidskuvllas
Guovdageainnu nuoraidskuvllas leat leamaš guokte duođalaš dáhpáhusa skuvlaáiggis mannan vahkku.
Mannan vahkku galgá leat okta oahppi ožžon iežas háldui liikesárgunmašiinna, mainna son galgá skuvlaáiggis nuppi oahppi liikki sárgon, nu gohčoduvvon «tatoveret». Dasa lassin galget Ávvira dieđuid mielde muhtun oahppit ges alkohola juhkan skuvlaáiggis mannan vahkku loahpas.
– Ii galgga dáhpáhuvvat
Guovdageainnu nuoraidskuvlla rektor Ellen J. Sara Eira atná áššiid duođalažžan. Rektor duođašta ahte leat leamaš duođalaš dáhpáhusat sin skuvllas, ja sii leat juo ášši čielggadeame ja doaimmaid bidjame johtui.
– Min skuvllas eai galgga dákkár dáhpáhusat, ja mii leat bargagoahtán geahčadit movt mii sáhttit buorebut sihkkarastet ahte eai galgga šat dakkár diŋggat dáhpáhuvvat, lohká son.
Bottus gávnnahallan
Dan beaivvi go oahppi galgá sárgon mašiinnain nuppi liikki, dalle lei Sara Eira manus, ja su sadjásaš lei nuoraidskuvlla inspektevra, Johan Mathis Haetta.
Son muitala bearráigeahčus ovtta oahpaheaddji fuomášan boradanbottus ahte muhtun oahppi lea sárgon liikki nuppi oahppis.
– Son bođii munnje muitalit maid lea oaidnán, ja mii válddiimet dalán mánáid iežamet háldui, válddiimet oktavuođa váhnemiiguin, ja ságastalaimet. Go duođalaš áššit dáhpáhuvvet, de lea mis maid oassi rutiinnain dieđihit politiijaide. Ii fal váidit, muhto dieđihit sidjiide, muitala Haetta.
Ellen J. Sara Eira muitala ahte sii leat šiehttan ahte son ii kommentere dan nuppi ášši, dan dahká suohkanjođiheaddji Bodil Utsi Vars.
Ii duođáš
Suohkanjođiheaddji Utsi Vars muitala ahte leat dáhpáhusat leamašan, muhto ii áiggo duođaštit makkár dáhpáhusat dat leat.
– Mii meannudit áššiid hui duođalaččat, ja geahččat maid lea go rutiinnain mihkke boastuvuođaid go dakkár dáhpáhusat leat geavvan. Mii maid áigut rutiinnaid geahčadit vai eai boahtteáiggis dakkár dáhpáhusat geava, lohká son. – Lea go muhtun oahppit juhkan alkohola skuvlaáiggis. Sáhtát go duođaštit dan?
– In áiggo kommenteret mii leat dáhpáhuvvan, dušše ahte lea duođalaš dáhpáhus, lohká son.
Oadjebas mánáide ja váhnemiidda
Utsi Vars lohká ahte nuoraidskuvlla rektor bidjá dál visot návccaid dan áššái, ja son lea sihkar ahte sii gávdnet doarvái buriid rutiinnaid.
– Min skuvlii galgá váhnemiin oadjebasvuohta sáddet mánáid, ja mánáin galgá oadjebasvuohta go leat skuvllas, dat lea min mihttu, lohká Utsi Vars.
– Sáhtát go dáhkidit ahte dákkár dáhpáhusat eai geava šat boahtteáiggis?
– In sáhte dáhkidit, muhto sáhtán lohpidit ahte mii bargat buot maid sáhttit vai mánáin galgá oadjebas dilli skuvllas ja váhnemiin galgá maid seamnma dovdu leat. Lea hui šállošahtti go dakkár dáhpáhusat leat geavvan, muhto mii váldit buot áššiid duođalaččat ja bargat maid sáhttit daid ektui, lohká Utsi Vars.
Eanas áiggi šiega
Guovdageainnu nuoraidskuvlla rektor, Ellen J. Sara Eira, ii mieđit ahte sis lea skihkahis dilli skuvllas. Son vástida ná go Ávvir jearrá sus lea go sis skihkahis dilli skuvllas:
– Ii leat dakkár dilli mis. Eanas áiggi leat oahppit šiega ja visot doaibmá nu go galgá, muhtumin dušše leat hástalusat. Lea hui šállošahtti go ná lea geavvan, muhto dat leat ovttaskas dáhpáhusat ii ge leat nie movt lea dábálaš dilli skuvllas, dáhkida son.
– Mii fertet dustet dakkár dáhpáhusaid, čorget ja bargat nu ahte eai galgga dakkár dáhpáhusat geavvat nuppes. Mii áigut geahčadit visot iežamet rutiinnaid, leat go váilevašvuođat. Jáhkán mis lea maid álot buoridanmunni, ja dakko gokko sáhttit buoridit iežamet rutiinnaid, de mii dahkat dan, lohká son.
– Dat dieđus čájeha ahte muhtun rutiinnat mis doibmet, go liikesárgundáhpáhus lea bearráigeahču oktavuođas fuomášuvvon. Mii váldit duođas daid áššiid ja bargat maid mii sáhttit buoridit, jus gávdnat muhtun rutiinnaid main leat váilevašvuođat, lohká Sara Eira vel loahpas, ja deattuha ahte son kommentere dušše dan beali áššis mii guoská liikesárgumii.