Guovdageainnus Lillestrømii meassuide
«Camp Villmark» Lillestrømas lea šaddan dehálaš vuovdinbáikin Guovdageainnu Thon hotellii ja Haettas Opplevelser fitnodahkii, mat jahkásaččat servet daidda meassuide.
«Camp Villmark» meassut geasuhit jahkásaččat badjel 20 000 geahčči ja doppe leat birrasii 230 čájeheaddji geat čájehit ja vuvdet sihke biktasiid, bissuid, giikaniid, oaggunrusttegiid ja eará meahcástanrusttegiid. Lágideaddjit čállet iežaset neahttasiiddus ahte buot Norgga deháleamos bivdo-, oaggun- ja meahcástallanaktevrrat bohtet meassuide.
Čužžo unohis báikkis
Haettas Opplevelser beaivválaš jođiheaddji Odd Arne Haetta muitala ahte sin luhtte finadedje olle olbmot, muhto vuhttui ahte sis ii lean nu buorre báiki dán jagi go diibmá. Dál ledje biddjon ravdii, ja doppe eai vázzán nu ollu olbmot go gasku vázzet.
– Oalle ollu olbmot gal finadedje min ságain, muhto vuhttui ahte mis ii lean rievttes buorre sadji dán jagi. Ná árrat lea vuos hui váttis dadjat movt dat lea mannan, go diŋgojumit eai láve boahtit ovdal go maŋŋel, čilge Haetta.
Eai nu ollu go diibmá
Diibmá finadedje 25 000 olbmo «Camp Villmarkas» ja dat lei ođđa olahus meassuide mat álo lágiduvvojit maŋŋel beassážiid. Odd Arne Haetta ii loga iežas jáhkkit ahte ledje nu ollu olbmot doppe dán jagi.
– Mu mielas gal orro unnit olbmot dán jagi go diibmá. Dat sáhttá boahtit das go dál leat meassut nu maŋŋit jagis ja dáppe lea dálki dál nu fiinnis. Olbmot mannet baicca olggos ja tuvrraide ovdal go messostallat.
Gánnáhahtti
Haetta muitala ahte sidjiide láve leat gánnáhahtti messostallat. Ii dušše dan dihte go vuvdet tuvrraid, muhto sii maid ovddidit sámi kultuvrra ja Guovdageainnu go johtet meassuid mielde.
– Mii lávet vuovdit tuvrraid dáid meassuid geažil, ja de han šaddá gánnáhahttin. Dasa lassin lea dehálaš ahte mii čájehit iežamet ja Guovdageainnu. Nu go álo, de dadje ollu olbmot ahte sii háliidit fitnat Guovdageainnus go doppe eai leat goassege ovdal finadan.
Ambassadevrrat Guovdageidnui
Sihke Haettas ja Guovdageainnu Thon hotealla bargiin Knut Vidar Alsethas ja Anni Rauna Triumfas lei gákti badjelasas ja dasa lassin sii vuvde vel sámeniibbiid iežaset vuovdinbáikkis. Haetta muitala ahte sii geahččalit leat ambassadevrrat Guovdageidnui ja muitalit olbmuide Guovdageainnu birra.
– Mii háliidit čájehit ahte Guovdageaidnu lea kártta alde, čájehit maid mii fállat Guovdageainnus ja nu šaddá ge olbmuin hállu boahtit Guovdageidnui. Ii leat sihkar ahte sii geaiguin deaivvadit dán jagi bohtet dán jagi, go sáhttá golihit moadde jagi ovdal go fuobmájit boahtit. Danne lea dehálaš olles Guovdageainnu servodahkii ahte mii fitnat dáppe muitaleamen Guovdageainnu birra, dadjá Odd Arne Haetta.
Somá finadit
Okta eará gii lea finadan «Camp Villmarkas» lea Guovdageainnu dievdu Nils N. N. Eira. Son lea vuosttaš geardde finadeamen meassuin ja muitala ahte dál, maŋŋel meassuid, de lea dovdu buorre.
– Lea hui somá finadit dákkár báikkis ja deaivvadit olbmuiguin geaiguin láve gávppašit. Go ná deaivvada, de lea ollu álkit go nuppes gávppaša. De diehtá olmmoš geainna son gávppaša ja gii dat lea geainna humada, čilge Eira.
Dahkan buriid gávppiid
Eira muitala iežas dahkan máŋga buori gávppi. Son lei mearridan gávppašit veaháš ovdal go vulggii ja go de vel oaččui nu buriid hattiid, de gal šadde buorit gávppit.
– Lean oastán ođđa giikana. Dan ožžon beallehaddái. Lean maid oastán ođđa bivdobiktasiid, daid maid ožžon máŋga duháha ruvnno hálbbibui go rámbuvrras. Dasa lassin lean vel humadan ovttain olbmáin gii vuovdá čohkkánlottiid, ja son áiggui vuovdit munnje hálbái jus mii dette beassat loddet dán ge jagi.
Ii ollen buot
Go meassut leat nu stuorrát go leat, de ii loga Eira iežas ollen oaidnit ja searvat buot aktivitehtaide mat doppe ledje.
– In jáhke mun ollejin beali ge oaidnit doppe. Dat lea nu stuoris ja go olmmoš bisána humadit, de manná áigi. Mun serven báhčingilvui, muhto dat ii mannan nu bures. Ledjen veaháš balus ja doarggistin, boagusta Eira.
Gákti geasuha
Eira lei coggan gávtti go lei meassus, ja nu geasuhii ge čájeheddjiid. Son muitala ahte lei álki boahtit ságaide gávtti geažil.
– Go gákti lei badjelasas, de gal jo measta čurvo mu boahtit rámbuvrraide. Čájeheaddjit bohte ieža hupmat ja jearahallat bivddu birra ja buohtastahttit movt mii bivdit sin ektui ja nu ain, muitala Eira ovdal go loahpaha:
– Boahtte jagi gal ferte buoret áigi go vuolgá meassuide, ii ge sáhte humadit nu guhká buohkaiguin. Ii guovtti beaivvis ollen báljo maidege.
Aktivitehtat ja gilvvut
«Camp Villmark» lea heivehuvvon buohkaide. Doppe ledje golbma stuora lanja main leat čájeheaddjit, aktivitehtat, logaldallamat ja kurssat. Muhtimat lágidedje vel gilvvuid ge.
– Mis ledje ovdamearkka dihte badjel 60 logaldallama iešguđetge fáttá birra. Olbmot leat váillahan eambbo borramušja juhkamušfáttáid, nu ahte dán jagi mii lágideimmet earret eará njuovvankurssa, márferáhkadankursa, vuolaráhkadankurssa ja kurssa bierggu goikadeami ja suovastuhttima birra, muitalii prošeaktajođiheaddji Per Anders Iversen.