– Agálaš giđđa dán jagi
Jens Olav Nilsen Guovdageainnus ii luohte dálkemearkkaide, muhto čuovvut dattetge mielde. Dán guhkes giđa gohčoda «agálaš giđđan» go cuoŋománnu bođii báhkain ja miessemánnu fas joatká čoaska dálkkiiguin.
Guovdageaidnulaš Jens Olav Nilsen muitala son bargá Romssas ja johtá Romssa ja Guovdageainnu gaskka, erenoamážit dál giđđat vai beassá bivdit hávggaid, čuovžžaid ja vuskoniid Guovdageaineanus. Eahkedis, go bođii ruoktot, de finai suohppumin sáimma johkii vulobeale dálu, Gilišilju vulobeallái, dies lahka márkana.
– In láve geahččat hávgga vuoivasa giđđat. Lean akademihkar ja luohtán buorebut dieđalaš dihtui. In duostta luohttit dálkediiddaide. Muhto láven guldalit maid sii geat einnostit geasi hávgavuoivasa mielde, jus dat dollet deaivása, lohká Jens Olav Nilsen, gii bargá biologan, ja čaibmá.
Ii son geargan fitnat oahppamin sáimma, čájehan dihtii hávgga jus lea čákŋan sáibmii.
Ii luohte dálkemearkkaide
Jens Olav Nilsen moddjá ja lohká son láve guldalit maid olbmot einnostit go čilgejit dálkemearkkaid. Son ii luohte dasa, muhto somá jus dollet deaivása. Dál lea son oaidnán ahte skire lea ráhkadan beasi vuollegis murrii.
– Dalle šaddá liegga geassi Guovdageainnus. Diibmá ráhkadii skire beasi nie, ja dalle lei liegga geassi. Dan mun oidnen, dadjá son.
Somá bivdit guoli
Jens Olav Nilsen muitala ahte dušše son ja muhtin eará guovdageaidnulaš bivdiba velá dán áiggi hávggaid ja eará guliid dán jogas. Muitala mánnán, ovdal go sus lei lohpi bargat geassebargguid, de lávii son bivdit jogas.
– Lávejin bivdit hávggaid ja vuovdit birrasii 200 kilo hávggafileaid jahkái Alfreds Kroai ja hotellii. Dál lean 34 jagi boaris ja mu mielas lea ain somá bivdit hávggaid. Lea dušše biebmolassin. Munnje lea dehálaš beassat ráhkadit hávgagáhkuid. Mu mielas leat čuovža, hárri ja vuoskku njálgga guolit, muitala Jens Olav Nilsen ja njielasta čázi mii báhčášii njálbmái go jurdilii dáid herskkuid birra.
Oahppan biologa, Jens Olav Nilsen, láve maid Birasdirektoráhta ovddas bargat Guovdageainnus.
– Diimmá geasi lei pelagalaš geahččalanbivdu Stuorajávrris, ja gottiimet ovtta ijas 300 čuovžža. Mii iskkaimet maid dat leat borran ja čoavjeiskosat čájehedje dat ledje borran planktona, muitala son.
Uhcit muohta go diimmá dálvvi
Biologa Jens Olav Nilsen berošta maid šattuin, ja muitala iežas čohkken 180 šattu iežas digitála šaddočoakkáldahkii. Muitala luonddus sáhttá oaidnit man olu muohta leamaš mannan dálvvi gaskamearálaččat.
– Guovdageainnus hállet olbmot ahte dán jagi leamaš nu uhcán muohta. Jus fitná soahkevuovddis, de oaidná čáhppes muorragana (snømålerlav dárogillii) šaddamin soahkemáddagis. Dát šaddogatna ii loavtte muohttagis. Go muohta suddá, de oaidná soahkemáddagis man olu muohta leamaš gaskamearálaččat dálvit. Dán dálvvi lei veaháš uhcit muohta go ovddit jagi goas lei eambbo muohta go dábálaččat. Sáhttá lohkat ahte dán jagi lei dábálaš olu muohta, joatká Jens Olav Nilsen.
Agálaš giđđa dán jagi
Biologa lohká dán jagi bođii giđđa árrat. Fáhkka suttihii muohta ja de čoaskkui. Lea maid uhcán girsi dahje duollu eatnamis, uhcán čáhci jogas ja measta buot jiekŋa mannan jogain.
– Lea veaháš árrat dál, lea galbma giđđa. Lávejit dákkár giđa gohčodit agálaš giđđan, lohká son.
Muhto ii dieđe lea go dat moadde beaivvi buollašat go lei gaskal minus 35- ja -37 gráda, doarvái jávkadit lastamáđuid.
Olu njuvččat
– Lean uhcán bárbmolottiid oaidnán. Muhto dás lahka, Guovdageainnu márkana lahka, leamaš birrasii 40 njuvčča, joga alde. In leat oaidnán olus čáhcelottiid, muitala Jens Olav Nilsen.
Lohká son ja su loddeberošteaddji skihpárat Finnmárkku ornitologalaš searvvis leat oaidnán olu boaimmážiid. Muitala beaggit ahte olbmot leat oaidnán olu ciebaniid duoddaris, muhto eai nu olu goddesáhpániid.
– Soaitá šaddat buorre sáhpánjahki ja dat lea buorre ođas rievssatnállái. In dieđe mo manaš goddesáhpániin go muohta fáhkka suttai, buolaštii ja jieŋui. Jáhkán olu goddesáhpánat jápme dalle. Buot vearrámus lea jus muohttá miessemánus/geassemánus go rievssahiin leat čivgat, dalle jápmet olu rievssatčivggat, ballá Nilsen
Miessemánu dálki nie ja nuo
Dagny Sofie Larsen ássá mearragáttis Billávuonas Porsáŋggu gielddas ja son láve dárkilit čuovvut dálkki mielde. Almanáhke mielde son čuovvu dárkilit mielde goas ja man guovllus mánnu riegáda ja dan mielde son einnosta dálkki.
– Jus muittát, de riegádii mánnu cuoŋománus beare máddin, dalle go lea vilges mánnu almanáhkes. Dan guovllus gos dat riegáda, de doallá dan dálkki. Miessemánnu riegádii dušše davvin, danin lea dákkár dálkkit, beare baikadálkkit. Davvedálkkit leat dušše heajos dálkkit go dálki boahtá eanaš davvin, einnosta Dagny Larsen.
Dálki giđđat
Son čilge cuoŋománus riegádii mánnu badjel tiibmu logis iđitbeaivvi ja lei láđasmánnu go mánnu lei vielgat.
– Tiibmu ovttas lei mánnu láđas dahje ollis, ja danin bođii geassi cuoŋománus vaikko ledje buollašat ovdal. Muhto de bođii miessemánnu ja mánnu riegádii 06.46 ja mealgat davvelis, doppe ábis ihkku. Lea maid láđas ihkku, čilge Dagny Larsen manin cuoŋománnu lei liekkas ja miessemánnu lea čoaskkis.
Skiret eai girdde Dagny Larsen guovllus, baicce mearralottit.
– Cuoŋománus šattai nu liekkas, šattai árrat goikebievla sulluin ja mearralottit doapmaledje besset ja dál leat juo čivggat. Skáhpi lea bidjan lasttaid ja vuovdi lea runiidišgoahtán dás, muhto uvhllut eai oidno vuos, muitala eallilan nisu.
Lohká ovdal lei maid dálkemearka jus gussa baikkii, de galggai geahččat savdnjilii go seaibbi vai ii ja gosa dat rišihii. Lohká son livččii gilvilan buđehiid dalán jus eana livččii jorgaluvvon.
– Jus dat savdnjilii, de lei heajos mearka, lasihastá Dagny Larsen.
Geassemánus lea bikini dálki
Dagny Larsen dutká viidásat albmánáhke ja muitala geassemánu.
– Geassemánnu riegáda tiibmu 12.02 beaivit máddin. Lea čáhppes mánnu álggos ja ollis mánnu tiibmu 10.31 geassemánu 17. beaivvi ja dalle lea geassedálki. Geassemánus lea bikinidálki, čilge Dagny Larsen.
Lohká son ii háliidivčče seamma bahkaid go diimmá geassemánus go dalle bulle luopmánat ovdalgo álge.
– Danin lei heajos luomejahki go čurrohat ledje láddamin ovdal go gerge šaddamis, sudde njulgestaga. Lei menddo liekkas. Sii geat maŋŋelaš fitne duoddaris, gávdne luopmániid. Luopmánat gal šaddet dán jagi. Liegga dálkkit leat geassemánus. Geassemánus lea bikinidálki, lohká Dagny Larsen.
Almanáhke čájeha ahte mánnu riegáda ija guovllus.
– Muhto dalle lea nu guhkkin geassi ahte lea juo liegga dálki. Borgemánnu riegáda davvenuorttas, muhto lea láđas bealgolmma áiggi beaivit. Dalle gal lea liegga mánnu, lohká Dagny Larsen ja lasiha:
– Šaddá dohkálaš geassi go ii oktage bahkain buole go juohke nuppi mánnu lea čoaskkis.