– Vállje sámegiela mánnái!
Giellaguovddáš háliida eanet sámi váhnemiid válljet sámegiela mánáidasaset. Dál álggahit ođđa prošeavtta dan váste.
Odne, duorastateahkeda, lea seminára Álttá siiddas gos fáddá lea movt oažžut váhnemiid válljet sámegiela mánáide. Gávcci fágaolbmo mánáidgárddiin, suohkanis ja Universitehtas galget doallat sáhkavuoruid dán fáttás, ja beassá maid gullat nuorra Álttá nieidda vásáhusaid sámegiela bisuheamis.
Gorravárrái ja mánáidgárddiide
Álttá sámi giellaguovddáža prošeaktajođiheaddji Marit Haetta Øverli lohká sin áigut movttiidahttit váhnemiid hupmat sámegiela álggu rájes, dalle juo go leat áhpeheamit.
– Lea hástalus oažžut doarvái mánáid sámi luohkkái Gorravári skuvlii. Mii maid háliidivččiimet eanebuid sámi mánáidgárddiide dál, go rahppo vel nubbi sámi mánáidgárdi. Lea ge hui dehálaš mánáide beassat sámegiela hupmat unnivuođa rájes juo, dadjá Øverli.
Lávlun- ja stoahkanbottut
Giellaguovddáš álggaha dáinna miniseminárain stuorebuš prošeavtta mas lea fuomášupmi mánáide ja sámegillii. Boahtte mánu rájes álget musihkka- ja luohteeahkedat, mii lea seammás giellalávgun mánáide vuollel skuvlaagi. Maiddái váhnemiidda šaddet álkes sámegielkurssat.
– Dieđán ovdamearkkaid go sámegielat váhnemat leat dušše dárustan mánáiguin, ja mii dovdo hui vahágin daidda mánáide go šaddet rávesolmmožin. Dárogiella lea vuoitán olu bearrašiin. Dál, go munno bárdni lea rávesolmmoš, ja lea nu giitevaš go moai letne suinna álo sámegiela hupman, dat ligge eadneváimmu. Munnje šaddá vel deháleabbon bargat dáinna fáttáin ja loktet iešdovddu kultuvrra ja giela dáfus. Ja mii ollesolbmot dat fertet válljet mánáide giela, dadjá Øverli.
– Ferte leat dihtomielalaš
Álttá giellaguovddáža jođiheaddji Ann Merete Solbakken lohká alddis maid persovnnalaš vásáhusa dáinna fáttáin. Goappaš váhnemat sus leaba suinna hupman sámegiela, muhto son lea álo vástidan dárogillii.
– Munnje lea dehálaš ahte mu mánná ii gártta seamma gielladillái go mun ieš. Dál rávesolmmožin lea easkka mus sámegiella váldogiella. Ja mun háliidivččen ahte buohkat geat máhttet sámegiela, galggaše hupmat sámegiela mu mánáin. Go lea lossat doalahit sámegiela dáppe Álttás. Ferte leat hui dihtomielalaš dainna, dadjá Solbakken.