Dárbu bidjat doaimmaid johtui unnidit buozalmasvuođajávkamiid
Guovdageainnu suohkana bargiid stuora jávkan buozalmasvuođa geažil lea leamašan váttisvuohtan olu jagiid juo. Buozalmasvuođajávkan lea olu jagiid leamašan olu badjelis go muđui Norggas. Suohkanis lassána vel luomuid áigge buozalmasvuođajávkan čalbmáičuohcci olu. Suohkana ráđđeolmmái Kent Valio muitalii Ávvirii mannan vahkku ahte diibmá duppalastui jávkan váldoluopmománu, iige leat vuosttaš jahki go dat dáhpáhuvvá. 30 olbmo leat eret dušše guhkitáiggejávkama geažil juohke beaivvi luopmománu. Dat dagaha ahte suohkanis manná ovtta mánus duššái golmma jagi bargu. Dál áigu ge ráđđeolmmái geahččalit bissehit dan, ja leat mearridan gažadit buot buozalmasvuođajávkamiid luomuid áigge.
Guovdageainnu suohkanis ii leat ija badjel lassánan buozalmasvuođajávkan, go dát váttisvuohta lea suohkanis leamašan olu jagiid. Olggosgolut mat čuvvot alla jávkama čuhcet suohkana ruhtadillái ja loahpaloahpas fálaldagaide maid suohkan galgá fállat álbmogii. Ráđđeolmmái ii oainne ge dál eará ráđi go garrasa vuollái váldit sin geaid várohit verrošit buozalmasvuođadieđihemiiguin. Valio lohká Ávvirii ahte verrošit buozalmasvuođajávkamiin galgá seamma váttis go eará ládje suoládit ruđa.
Eahpitkeahttá lea dárbu geahččalit doaimmaid mot unnidit buozalmasvuođajávkama, muhto mii ja makkár doaimmat leat ávkkálaččat lea eará ášši. Jearaldat masa váilu vástádus lea manne suohkanis lea nu alla buozalmasvuođajávkan. Ii dáidde leat mihkkege mii čujuha dan guvlui ahte juste dán suohkana bargiin lea stuorát bargonoađđi go muđui eará Norgga suohkaniid bargiin, ja dan geažil jávket nu olu barggus.
Jus lea nu go ráđđeolmmái ballá, ahte olbmot verrošit buozalmasvuođadieđihemiiguin, de lea dárbu bidjat fuomášumi bargiid guottuide ja bargomorálii. Olbmuid guottut hábmejuvvojit dávjá dán servodaga mielde gos olmmoš eallá; makkár vuordámušat olbmos leat, mii adno árvvus ja nu ain. Lea go de ávki ovtta ásahusa siskkobealde bargat váttisvuođain, jus servodaga olggobealde ii rievdda oaidnu? Jus servodagas lea dakkár oaidnu ahte leat vissis doaimmat dahje barggut maid lea dohkálaš vuoruhit ovdalii dienasbarggu, de ii soaitte nu álki olahit bohtosiid bargguiguin mat čađahuvvojit dušše suohkanviesu siskkobealde.
Lea go de ávki ovtta ásahusa siskkobealde bargat váttisvuođain, jus servodaga olggobealde ii rievdda oaidnu?