– II DÁL DUOSTTA
goit buohccindieđihuvvot, vai ii navdojuvvo verrošeaddjin
– Dat sáhttá dagahit ahte buohccit eai duostta mannat doaktára lusa dan dihte vai eai galgga navdojuvvot suolan ja verrošeaddjin, lohká suohkana váldosuodjalusáittardeaddji.
Mannan vahkus čálii Ávvir go Guovdageainnu suohkana ráđđeolmmái, Kent Valio, reagere go nu olu buozalmasvuođajávkan lea luomu áigge geasset. Valio áigu gažadit juohke ovtta buozalmasvuođa dieđiheami mii dieđihuvvo geasseluomu áigge. Valio ii áiggo diehttelasat ieš dan bargat, muhto ovttadatjođiheaddjit galget dahkat dan iežaset ovttadaga bargiiguin.
Valio dadjá njuolggut Ávvirii ahte suohkanbargit verrošit buozalmasvuođajávkamiiguin, ja gohčoda dan suoládeapmin. Valio áigu maid dál geahčadit movt lea dilli buozalmasvuođajávkamiid dáfus ealgabivddu áigge ja go konfirmašuvnnat leat.
Media bokte gullan
Dat mii lei buorre sáhka 2015 geasi, go giehtalaga fágaservviiguin ja luohttámušolbmuiguin ledje ovttasráđiid ožžon unnut buozalmasvuođajávkama golmmain proseanttain suohkanis, de lea dat dál jávkkihan dego diimmá muohta. Valio ii leat gulahallan, ii namuhan ge, fágaservviiguin ii ge eará luohttámušolbmuiguin, jus galgá guldalit Guovdageainnu suohkana váldosuodjalusáittardeaddji Svein Ole Sandvik ja Oahppolihtu váldoluohttámušolbmo Ole Einar Haetta.
– Mun goit in leat gullan ge dan birra, ovdal go Ávviris lohken. Mu mielas lea beare heittot go ii leat gulahallan minguin dan birra ovdagihtii, lohká Sandvik.
Buohccit eai duostta buohcat
Sandvik lohká sii leat ságastallan buozalmasvuođajávkamiid birra čoahkkimiin, muhto dat diehtu sin alimus hoavddas media bokte lea issoras.
– Vuosttažettiin ii oro mu mielas dat mediaášši, ii goit go bargit eai leat diehtán dan birra, lohká son.
– Dat sáhttá dagahit ahte buohccit eai duostta mannat doaktára lusa vai eai galgga navdojuvvot suolan ja verrošeaddjin. Dat sáhttá dagahit muhtun oktavuođain ahte sivva vearáska. Dat lei issoras diehtu mu mielas, lohká Sandvik.
Luohttá doaktárii
Sandvik lohká ahte su mielas lea balddihahtti jus earát, geain ii leat doavttermáhttu, galget gažadišgoahtit doaktára gelbbolašvuođa ja manin bargi lea buohccindieđihuvvon.
– Jus mu jođiheaddji, geas ii leat doavttermáhttu, galgá gažadišgoahtit doaktára árvvoštallama ahte mun lean nu buohcci in ge nagot bargat, ahte mannat doaktára bajábeallai, dat gal lea issoras mu mielas. Njuolggut issoras, lohká Sandvik.
Olles bargoveaga falleha
Guovdageainnu Oahppolihtu váldoluohttámušolmmoš, Ole Einar Haetta, ovddasta oahpaheddjiid ja earáid geat leat organiserejuvvon Oahppolihtu bokte.
Son reagere go Valio orru falleheame olles bargoveaga, ja dan media bokte. Son lohká ahte dákkár áššiid gal ferte siskkáldasat vuos hupmat, ii ge dieđu oažžut media bokte.
– Jus doppe leat muhtumat geat eahpevuoiggalaččat ávkkástallet buozalmasvuođajávkamiid systema, nu go orru ráđđeolmmái geažuheame, de lea mu mielas unohas go olles bargoveaga geassá dan áššái. Orru dego oaivvildeame dan ahte mii leat dál buot suohkanbargit geat ávkkástallat eahpevuoiggalaččat systema. Sáhtán duođaštit ahte dilli ii leat nu, ja anán unohassan go dan orru oaivvildeame, lohká Haetta.
– Mun in leat leamaš dakkár čoahkkimis suohkana njunnošiiguin gos ságastallo dakkár doaimmaid bidjat johtui, lohká son. Leat go vuohttán eará suohkana bargiin reakšuvnnaid?
– Lean, ja sii maid dadjet dan ahte lei unohas go buohkaid orru oaivvildeame verrošeaddjin, lohká Haetta. Lehpet go bivdán Oahppolihtu bealis čoahkkima suohkana njunnošiiguin dán ášši birra?
– Mis galgá fargga čoahkkin, man leimmet plánen eará áššiid dáfus. Dál mii fertet dán maid hupmat doppe, lohpida Haetta.
Suođđama bokte almmuhuvvon
Guovdageainnu suohkana ráđđeolmmái, Kent Valio, šiitá iežas almmuhan buozalmasvuođaeastadanplána mediai, muhto dieđut leat joavdan mediai suođđamiid bokte.
– In leat almmuhan dieđuid. Dat leat suođđan suohkana bargiidsiiddus, vástida son.
Lei ge Guovdageainnu Lagasradio mii ovddemus buvttii ovdan dáid dieđuid.
Gullan dan birra
Valio lohká ahte sis leat logut mat duođaštit ahte buozalmasvuođajávkan lassánii hirbmadit váldoluopmománus guovtti maŋemus jagis.
Son maid lohká ahte sihke bargit ja fágasearvvit leat gullan dán plána birra ovdal.
– Bargit leat gullan dan birra iežaset hoavddain ja lean ovdal almmuhan fágaservviide ahte fertet geahččalit eará vugiid, go buot ovttadagain eat oaččo doarvái buriid bohtosiid. Dat dagaha heajut bálvalusaid Guovdageainnu álbmogii ja liigebargonoađi suohkanbargiide geat leat barggus, lohká son.
Ii gohčot suolan
Valio lohká ahte dárkkistit buozalmasvuođajávkama luomu áigge lea oassin das ahte sihkkarastit ahte almmolaš návccat adnojit rievttes ládje.
– Lea ártet go ovdamearkka dihte čuohteruvdnosaš rehkega fertejit guovttis duođaštit ja goalmmát máksit, muhto stuorimus liigegollu – namalassii jávkan – ii dárkkistuvvo. Ii leat nu ahte ovdamearkka dihte dárkkistit buot rehkegiid danne go jáhkkit buohkaid suolan, muhto danne vai ii oktage rehket mii mákso galgga leat vearrut. Dárkkisteapmi ii leat dakkár masa dárbbaša lobi ja buressivdnádusa. Dat lea dat mii lea lunddolaš, go háldda
ša miljovnnaid suohkanálbmoga ovddas, lohká Valio.
Ii oaivvil buohkaid verrošeame
Valio maid šiitá iežas buot suohkana bargiid lohkame verrošit buozalmasvuođajávkamiiguin.
– Geardduhan ahte Guovdageainnu suohkanis leat eanas hui áŋgiris, oamedovddolaš ja buorit bargit, maid jáhkán liikot, jos eai dárbbaš earáid barggu maid dahkat. Muhto jus fal oktage dán geasi pláne lobi haga jávkat ja dainnalágiin suoládit suohkanálbmogis ruđa, de válddahallá, lohká son.
Ehpet go luohte doaktáriid gelbbolašvuhtii, go áigubehtet gažadit juohke ovtta buohccindieđiheami luomu áigge?
– Mii guoská doaktáriidda, de mis leat hui gelbbolaš ja ollu doaktárat olmmošlogu ektui. Sii eai sáhte diehtit leat go bargit luomus go jearahit sis buozalmasvuođadieđáhusa, jus bargi ii muital. Dan mii dál iskat ja bivdit doaktáriid maid jearahit. Jus dát doaibma hehtte jávkamiid luomu áigge, de lea dat hui buorre, go luomu áigge ii galgga leat oba dárbuge buozalmasvuođadieđáhusaide, jus ii leat seaŋgabuohcci, vástida Valio. Sáhttá go dát dagahit ahte suohkana bargit eai duostta
buohccindieđihuvvot dainna baluin ahte galget navdot verrošeaddjin?
– Suohkanbargiin lea lohpi jávkat, jus leat duohta buohccit, go dasa mis leat dat buorit ortnegat mat leat, muhto mat sáhttet šaddat heajubun Norggas, jos daiguin verrošuvvo. Dan guvlui mun vuohtán maid dál manname, go dálá ortnegat šaddet beare divrrasin, go geavahuvvojit badjelmeare. Luomuid áigge ii leat lohpi buozalmasvuođadieđáhusa sáddet, jus fal maidege nagoda hommet, lohká Valio.