Bargan badjel 20 000 rehketbihtá skuvlagilvvu oktavuođas
Measta 4 miljovnna bargobihtá leat čovdon Norgga stuorámus skuvlagilvvus. Dán gilvui searvá Kárášjoga skuvla áŋgirit.
Diibmá oassálaste 121 000 oahppi Kikora mattemaratonii ja čovde 42 miljovnna bargobihtá.
Oahppit galget čađahit ovtta maratona mas leat 422 bargobihtá iežaset individuála dásis.
Dán jagi galget oahppit aktiviserejuvvot maid. Miessemánu galget viehkat, sihkkelastit, vázzit, geavahit juvlastuolu dahje njuikut 42,2 kilomehtera.
Dá lea juoga maid Kárášjoga skuvlla ohppiid mielas lea suohta, ja áŋgirit čoavdán matematihkkabihtáid.
Positiiva go servet matematihkkagilvui
Kárášjoga skuvlla oahpaheaddji Camilla Utsi Haetta mielas lea positiivvalaš go oahppit nu áŋgirit servet dan gilvui.
– Dat mii lea hui positiiva dainna, lea ahte ožžot áibbas eará oainnu. Man olu mánát eai leat šaddan váhnemiid gullat dadjame ahte «don it dárbbat oahppat matematihka, mii eat goit láven dalle ipmirdit das maide», ja dien fievrrida de mánáide. Mu mielas lea hui buorre go čovdet nu olu bihtáid go dahket, mii lea hui positiiva. Motivašuvnna dáfus, ja makkár signála dat sádde bearrašii ja earáide, dadjá son.
Norgga stuorámus skuvlagilvu
Kárášjoga skuvla ii leat ovdal leamaš mielde dákkár gilvvus, ja dál leat fáhkka dušše njuiken fárrui Norgga stuorámus skuvlagilvui ráhkkaneami haga.
Danne eai soaitte buot luohkát ja buot oahppit mielde gilvvus, go dan eai leat. Utsi Haetta lohká iežaset áigut ráhkkanit buorebut nuppe jahkái, de soitet eambbosat searvat.
Muhto muhtun oahppit servet áŋgirit ja barget garrasit dainna.
– Mu mielas leat hui čaffadat go nu lea, earenoamážit go mun dieđán ahte buot luohkát eai leat mielde, eai ge leat vel ollen johtui. Buohkat sáhttet leat mielde, 1.-10. luohkáin, muhto dan eai leat. Aŋkke hui somá geahččalit juoga ođđasa.
– Nuppes fertet ráhkadit struktuvrra eat ge nu impulsiivvat leat, nu go dál, boagusta son.
Hástalus unnán mašiinnaid geažil
Buot oahppit eai leat seamma dásis gilvvus go muhtun ohppiin lea vejolašvuohta dávjjibut čoavdit bihtáid go earáin. Earret eará lohká Utsi Haetta čuohcat dán smávvaskuvlii, 1.-3. luohká ohppiide.
– Dat mii lea veahá hástalus smávvaskuvllain, lea go sis eai leat nu olu dihtorat skuvllas maid ain besset geavahit Sii eai ge beasa geavahit dain nu dávjá go áiggoše, nu ahte sii šaddet ain várret luohkáid mielde áiggi goas áigot geavahit daid. Danne leat sii veahá maŋŋelis go boarráset oahppit geat dávjjibut besset bargat.
Barget friddjagoartilis ja friddjaáiggis
Oahppit besset dainna bargat sihke skuvllas ja ruovttus. Skuvllas manná dieđusge eanas áigi fágain eará bargguide, muhto friddjagoartilis lea vejolaš bargat.
Dat ii leat hehtten ohppiid olaheames guhkás gilvvus.
– Dan maid leat oaidnán, lea ahte oahppit čohkkájit friddjagoartilis ja iešheanalaččet barget bihtáiguin. Sii barget friddjagoartilis, sii barget eahkes ruovttus, ja dáppe Kárášjogas ledje oahppit geat dainna barge maiddái miessemánu 17. beaivvi. Sii barget nu bures dan ektui ahte geavahit iežaset friddjaáiggi dasa. Eai sáhte skuvllas geavahit buot diimmuid, muhto muhtun matematihkkadiimmuid gal besset dainna bargat.
Čoavdán badjel 20 000 bargobihtá
Dán rádjái leat Kárášjoga skuvlla oahppit čoavdán badjel 20 000 bargobihtá.
Go Ávvir maŋemus iskai galle, de ledje 22 070. Dat rievdá ain dađistaga go oahppit barget.
Olles Norggas leat oahppit oktiibuot čoavdán 39 177 511 bargobihtá ja viehkan 1 847 806 kilomehtera.