– Suohkana politihkkarat ánssášit rámi dál gal
Son ozai doarjaga man suohkan ii doarjjo eanandoallofoandda bokte. Dál bivdá Guovdageainnu suohkana ovdagoddi rievdadit doarjjanjuolggadusaid vai lea vejolaš oažžut doarjaga. – Hui buorre ođas diet gal lea munnje, ja movttiidahttá bargat ain viidáset, lohká nuorra boanda.
Miessemánu 14. beaivvi meannudii Guovdageainnu suohkana ovdagoddi earret eará doarjjaohcamiid. Okta sis gii lei ohcan doarjaga lei Máze boanda, Johnny Haetta.
Haetta ozai doarjaga láigohit mielkeeari. Son lea diimmá rájes juo láigohan mielkeeari, ja dál son ozai doarjaga láigui. Guovdageainnu suohkana eanandoallodoallofoandda dálá njuolggadusaid mielde ii leat vejolaš addit doarjaga mielkeeari láigheapmái.
Dan diđii Haetta, muhto liikká son ozai dasa doarjaga vai čalmmustahttá dárbbu njuolggadusaid rievdadit masa eanandoallofoanddas juolludit doarjaga.
Ánssášit rámi
Ovdagotti čoahkkimis evttohedje maŋidit ášši meannudeami. Maŋideami oktavuođas sii maid bivde suohkanstivrra lasihit eanandoallofondii eambbo ruđa, ja rievdadit foandda njuolggadusaid vai galgá vejolaš doarjaga addit mielkeeari láigoheapmái maid.
Haetta ii lean ieš gullan ahte ovdagoddi lea maŋidan ja bivdán eambbo ruđa fondii ja maid njuolggadusaid rievdadit.
– Mu mielas leat Guovdageainnu suohkana bealis hui bures dorjon min boanddaid dan rájes go mun lean álgán. Lea buorre sáhka go mu ohcama oktavuođas orrot čájeheame ahte áigumuš lea vel eambbo doarjut mu doaimma, lohká Johnny Haetta.
Stuorideame náveha
Johnny Haetta lea oalle oavár, go son lea dál hukseme 819 njealjádasmehtera stuoru náveha Mázii. Go son geargá huksemiin, de galget sus dohko čáhkat 43 bohččigusa, ja oktiibuot 96 oami.
Dál sus leat oamit guovtti návehis Mázes, muhto čavčča rájes lea ođđa návet ceaggut gosa son de beassá čohkket buot omiid ovtta sadjái.
– Guovdageainnu suohkan leat dorjon munnje mielkeeari oastit, omiid oastit ja eatnamiid oastit. Nu lean hui duhtavaš movt leat čájehan beroštumi doarjut. Dat ii leat mihkke hálbbes doaimmaid, ja danin čájeha dat munnje ahte Guovdageainnu suohkana bealis leat sii vuoruheame oapmedoaluid suohkanis, lohká Haetta.
Buorre buvttadeapmi
Haetta muitala ahte dál lea sis nu buorre mokta Mázes, Ávžžis ja Guovdageainnu guovddášbáikkis ain ovdánahttit doaimma ahte sii leat stuorideame doaluideaset.
– Mun jáhkán ahte Guovdageainnu suohkanis ii leat buvttaduvvon ná olu mielki goassege. Mii leat ieža bargan garrasit olihit daid bohtosiid, ja Guovdageainnu suohkan ánssáša rámi vel go leat nu áŋgirit dorjon min. Dát gal movttiidahttá vel garraseappot bargat ja buoridit doaimma, lohká son.
– Jus galgat nagodit gilvalit stuora boanddaiguin Álttás ja Deanus, de lea dehálaš ahte suohkan čájeha dan ja dorjot min. Jáhkán mii duođaštit dan ahte lea vejolaš návetdoaluin birget bures vel boaittebeale báikkiin ge, beare duostá áŋgiruššat ja lea doarjja daid ortnegiid bokte mat leat ásahuvvon dan váste. Nu go Guovdageainnu suohkanis orru dál, de lea buorre doarjja sin bealis midjiide, lohká son.
Ájihit ohcci
Guovdageainnu Dáloniid Listu ja Sámi Álbmotlistu áirasat, Hans Isak Olsen ja Klemet Erland Haetta, háliideigga doarjut ovdagottis Johnny Haetta ohcama, ja ovddideigga evttohusa ahte suohkana hálddahus galgá sáhkalaga mannat Johnny Haettain ja gávdnat juogalágan čovdosa movt suohkan sáhttá doarjut Haetta, ja maid signaliseret áigumuša rievdadit njuolggadusaid vaigalget sáhttit doarjut sullasaš ohcamiid boahtteáiggis. Ovdagotti eanetlohku, Bargiidbellodaga ja Johttisámiid listtu áirasat, evttohedje maŋidit ášši, ja bivdit suohkanstivrra lasihit doarjaga eanandoallofondii ja maid rievdadit eanandoallofoandda njuolggadusaid vai galget sáhttit doarjut mielkeeriid láigoheami maid.
Eanetlogu evttohus dohkkehuvvui ovttajienalaččat.
– Mun balan ahte dáinna evttohusain maŋida Haetta ovdáneami. Go njuolggadusaid rievdadit dán ohcamii ii dáidde boahtte suohkanstivrii áššin, mii fas dagaha ahte maŋiduvvo maŋŋelii válgga ovdal go boahtá čoavddus. Moai Haettain háliideimme dál gávdnat čovdosa dasa. Go ean ožžon eanetlogu iežame evttohussii, de moai doarjjuime juobe dán eanetlogu evttohusa, muitala Hans Isak Olsen Ávvirii.
Cakkiid njeaidit
Olsen lohká ahte su mielas lea obbalaččat politihkkáriin miella ja hállu doarjut eanandoalu, muhto doppe ferte njuolggadusaid heivehit vai galgá vejolaš dan dahkat.
– Leat cakkit maid ferte njeaidit mat hehttejit min doarjumis Guovdageainnu eanendoalu. Dál lea áigi heivehit nu ahte galgá sáhttit doarjut sin viidáset, lohká Olsen.
Ávvir ii lihkostuvvan oažžut oktavuođa Guovdageainnu suohkana sátnejođiheddjiin, Johan Vasarain, ii ge Anders S. Buljoin (JSL) ja Inger Marit Bongo (Bb), ovdal go aviisa deaddiluvvui.