Vuosttaš gii dutká sámi álbmoga bátnedearvvašvuođa
Maŋemuš jagiid lea Finnmárkkus buorránan bátnedearvvašvuohta. Dál dutkojuvvo sámi álbmoga bátnedearvvašvuohta vuosttaš gearddi.
– Mun lean álohii gullan ahte sápmelaččain lea heajut bátnedearvvašvuohta. Viimmat galgá bátnedearvvašvuohta dutkojuvvot, muitala Romssa universitehta stipendiáhtta Ann-kristine Sara Bongo Ávvirii.
Álggii bátnedivššárin
Bongo álggahii karrieara bátnedivššárin, muhto bargá dál bátnedoavttirin Guovdageainnus. Bátnedearvvašvuohta lea heajut Finnmárkkus go iežá sajiin Norggas. Sullii 40 proseantta Finnmárkku 5-jahkásaččain lei leamaš bátnemiesku dahje ráigi bániin 2006:s. Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SSB) ovdanbuktá ahte seamma jagi lei riikagaskamearri 40 proseantta. Jus máná vuosttaš bániin lea karies, de lea stuorát riska ahte ođđa bánit maid šaddet heajubun.
Maiddai 18-jahkásaččain Finnmárkkus ledje leamaš eanet ráiggit go iežá 18-jahkásaččain Norggas. 91 proseantta Finnmárkku nuorain lei leamaš bátnemiesku 2004:s. Etnisitehtas ii leat leamaš máhttu. Genetihkka sáhttá váikkuhit bátnedearvvašvuhtii.
Bátnedearvvašvuohta davvin
Stuorradiggedieđáhusas «Tilgjengelighet, kompetanse og sosial utjevning – Framtidas tannhelsetjenester» mii almmuhuvvui 2006:s, bođii ovdan ahte sápmelaččain lea váilevaš máhttu bátnedearvvašvuođas. Vejolaš čilgehusaid haga orui dan áiggi máhtu ektui gielddain main stuorit oassi ledje sápmelaččat stuorit várra oažžut heajos bátnedearvvašvuođa. Dan siva geažil álggahuvvui «Bátnedearvvašvuohta davvin» (Tannhelse i nord) prošeakta. Romssa universitehta čađaha guorahallama ovttas Finnmárkku fylkkagielddain ja Davvinorgga Bátnedearvvašvuođabálvalusa gelbbolašvuođaguovddážiin. Dearvvašvuođadirektoráhtta ja Finnmárkku fylkkagielda ruhtadit guorahallama.
Ulbmil guorahallamiin lea oažžut oahpu ráiggiin ja deavdagiin mat bániin leat, bátneoažževuolššis, balus mannat bátnedoaktáris ja bátnedearvvašvuođaláhttemis. Oktiibuot 3 000 olbmo bánit Kárášjogas, Guovdageainnus,Porsáŋggus, Deanus ja Unjárggas leat iskojuvvon ja sii leat oassin guorahallamis. Prošeakta sáhttá ovddidit bátnedearvvašvuođa. Movt dutkit dihtet gii lea sápmelaš ja gii ii leat?
– Dutkanprošeavttas ledje guokte oasi. Vuosttaš oassi lei jearaldatskovvi ja nubbi oassi fas klinihkalaš dárkkástus. Vuođđun etnisitehtavariábelii lea jearaldatskovvi mas sáhtii válljet golbma molssaeavttu gaskkas. Sáhttet merket leat go sápmelaš, kvena dahje dáža, dadjá Bongo. Iskkadeapmi lea oassin su doavttergrádabarggus.
Gávpotolbmot ožžot dávjjibut dávdda mii dahká ahte bánit luovvanit.
Bongo lea dál čállime artihkkala dáhtačoaggima vuođul. Artihkal lea dávdda «periodontitt» birra mii lea bátneoažževuolši man čuovvumuš sáhttá leahkit ahte bánit luovvanit. Dán rádjái guorahallan ii čájet earu sámi álbmoga ja dáža álbmoga bátnedearvvašvuođas.
– Sáhttá vuolgit das go nu
máŋggas Finnmárkkus borgguhit. Lea stuorit várra oažžut bátneoažžedávdda duhpátborgguhemiin. Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga (SSB) mielde leat Finnmárkkus, Telemárkkus ja Østfoldas eanemus borgguheaddjit Norggas.
– Muhto erohusat leat gávpoga ja gili gaskkas, čuoččuha Bongo.
– Ovddeš dutkamušat čájehit ahte gávpotolbmuin obbalaččat lea buoret bátnedearvvašvuohta go olbmuin geat orrut unnit báikkiin.
Bátnedearvvašvuohta lea mannan buori guvlui
Buorre ođas goitge lea ahte bátnedearvvašvuohta Finnmárkkus lea buorránan ja erohus Finnmárkku ja reasta Norgga bátnedearvvašvuođas lea láhppome. 20,6 proseantta Finnmárkku 5-jahkásaččain lei bátnemiesku 2015:s ja 18,3 proseantta reasta Norgga 5-jahkásaččain. Buoremus bátnedearvvašvuohta lea Østlándda mánáin go ii váldde mielde Oslo. Maiddai 18-jahkásaččain lea buoret bátnedearvvašvuohta. Beare 87 proseantta 18-jahkásaččain lei bátnemiesku 2014:s, mii lea mearkkašahtti buorideapmi go veardida 2004:in. Ovtta artihkkalis mii lea almmuhuvvon «Den norske tannlegeforenings tidende» boahtá ovdan ahte lasihuvvon bátnedoavttirgokčan daid maŋemuš jagiid sáhttá leahkit sivvan buoret bátnedearvvašvuhtii Finnmárkkus. Maiddái dat ahte fuomášupmi bátnedearvvašvuhtii sihke álbmoga ja dearvvašvuođabálvalusa bealis lea sturron sáhttá váikkuhit dán buorideapmái.
– Bátnedearvvašvuođabálvalus lea bidjan stuora deattu bátnedearvvašvuhtii mánáidgárddiin ja skuvllain. Olbmot leat obbalaččat diđolaččabut bátnedivššus, muitala Bongo.
Bátnedoavtteroahppu álggahuvvui Romssas 2004:s dan dihte go riikkaoasis váilo bátnedoaktárat. Das lei stuora ávki. 2004:s lei juohke njealját bátnedoavttervirgi Finnmárkkus rabas, 2015:s ledje visot virggit váldon.