Rávve ođasmáhttit Sámiid Vuorkádávviriid viesu ja dasa lasi huksehit
Statsbygg plána ráđđeaddi Sidsel Jerkøs lohká su čielga ráva lea ođasmahttit Sámiid Vuorká-dávviriid viesu ja dasa velá lasi huksehit.
Sámediggi dáhtui Statsbygg ráhkadit vejolašvuođaraportta hukset dahje ođasmahttit Riddoduottarmuseaid (RDM) ossodaga Sámiid Vuorká-dávviriid (SVD) viesu Kárášjogas ja árvvoštallat lea go vejolaš Sámi dáiddamagasiinna bidjat seamma robi vuollái. Dasa lassin háliidii maid Sámediggi ovttasbargomolssaeavttuid Sámi Dáiddaguovddážiin (SDG). Dát bargu galgá gárvánit 2019 geassemánu loahpas.
Mannan doarastaga muitalii Statsbygg plána ráđđeaddi Sidsel Jerkø mo bargguin manná RDM stivrii, SVD eaiggátstivrii, SVDmuseasearvái, RDM bargiide, SDG:I, Kárášjoga gielda ja Sámediggái.
– Ledje boahtán olu olbmot geat háliidit ahte galgá šaddat buorre raporta. Ledje olu jierpmálaš máhcaheamit. Mu bargoskihpár čálii viššalit maid olbmot árvaledje, muđui sáhttá sáddet daid árvalusaid RDM direktevrii. Raporta galgá gárvvis Mihcamáraide ja dalle sáddejuvvo dat buot beliide kvalitehtasihkkarastimii. Das maŋŋá čállojuvvo raporta gárvvisin, lohká Statsbygg plána ráđđeaddi Sidsel Jerkø.
Buoremus molssaeaktu
Statsbygg plána ráđđeaddi Sidsel Jerkø čilgii Statsbygga ovddasvástádus lea dutkat mo sáhttá buoremusat ávkkástallat dálá Svd-viesu ja mo sáhtášii oažžut sadjái dáiddačájehansaji go dat duođaid dárbbašuvvo.
– Mii leat vuđolaččat dutkan Svd-viesu vejolašvuođaid ja dat lea teknihkalaččat ortnegis. Das leat olu buorit bealit, lohká Jerkø ja namuha earret Svd-viesu, de lea das gáhttenárvu, Iver Jåks dáidda, buorit stuoridanvejolašvuođat šiljus.
– Mis lea čielga ráva: Máhcaheapmi oktan laktavisttiin dahje lassihuksehusain, muhto ii dieđe čuovvolit go earát dán rávvaga, lohká Sidsel Jerkø.
Hálbbimus eaktu buoremus
Sámedikki ráđđelahttu Henrik Olsen lohká mannan čieža jagi dassái go Svd-ođasmahttin- ja stuoridanplána bissehuvvui ja lea velá stuorát dárbu dáiddamuseii, danin fertejedje bálkáhit Statsbygg ráhkadit vejolašvuođadutkama.
– Jerkø muitalii ahte viessu ii leat nu heittot go mii ovdal navddiimet, ahte dehálaš oasit leat čavdásat. Smávit áššiid dárbbaša ođasmahttit. Vaikko Svd-viessu ii leat gáhttejuvvon, de lea dat sámi vuosttaš kulturásahus man Iver Jåks dáidagat čiŋahit. Rehkenasttán ahte Sámediggi ja maiddái viesu oamasteaddjit ja geavaheaddjit háliidit seailluhit dán dehálaš viesu, lohká Sámedikki ráđđelahttu Henrik. Olsen.
Son rehkenastá maid ahte ođasmahttit dálá Svd-viesu, lea várra hálbbimus vuohki oažžut buori museaviesu ja dáiddamusea. Olsen ii jáhke dat bargu álggahuvvo vuosttaš viđa jagis.
Nana politihkalaš bargu vuordá
Sámedikki ráđđelahttu Henrik Olsen lohká dál Sámedikki fertet jáhkihit sihke Stuorradikki ja ráđđehusa ahte lea dárbu SVDviesu duohtan dahkat nu jođánit go vejolaš.
– Nu mo mii oaidnit, de dárbbašit mii ahte stáhta ruhtada dan ja dasa fertet mii bidjat nana politihkalaš barggu oažžut dan sadjái. Sámedikki bealis oaidnit stuorra dárbbu ásahit sámi dáiddamusea. Mii sávvat ahte Kulturdepartemeanta váldá badjelasas dan barggu ja bálkáha Statsbygg álggahit barggu, lohká Sámedikki ráđđelahttu Henrik Olsen.
Lea álgu
Johan Ailo Kalstad, RDM- stivrajođiheaddji, ii duostta einnostit mo dát bargu manná go sii leat guhká bargan oažžut Svd-viesu stuoriduvvot ja oažžut sámi dáiddamusea sadjái.
– Mii geahččat dán juogalágan álgun ahte dál lea dokumeanta boahtimin man sáhttá geavahit ruhtadeddjiide. Dáiddamuseain lea oba guhká bargojuvvon. Mii leat álggus, eat mii leat dobbelis. Sávan oažžut buori dokumeneantta mas lea buorre kvalitehta ja maid mii sáhttit geavahit vai mis lea buorre vuođđu man bokte sáhttit mearridit ja ruhtadit, lohká RDM stivrajođiheaddji Johan Ailo Kalstad.