– Norga berre ČORGET iežas ruovttus olmmošvuoigatvuođaáššiid
NSR áirras, Anne Henriette Reinås Nilut buohtastahtii Norgga válgagičču beassat Ovttastahttojuvvon Nášuvnnaid (ON) sihkkarvuođaráđđái, mieskadálu málemiin, go ii fuolat eamiálbmotvuoigatvuođaid nu mo ON lea ávžžuhan.
Norgga beale Sámediggi meannudii Norgga našuvnnalaš vuoigatvuohtaásahusa (NIM) jahkedieđáhussii 2018 dievasčoahkkimis geassemánu viđát beaivvi.
NSR Viesttarmeara válgabiire áirras, Anne Henriette Reinås Nilut ovdanbuvttii NIM raportta. Dievasčoahkkimis deattuhii son Norgga válgagičču beassat Ovttastahttojuvvon Našuvnnaid Sihkkarvuođaráđđái.
– Dát olgoriikalaš posišuvdna lea hui dehálaš Norgii. Norga lea ieš hui čeahppi olmmošvuoigatvuođa áššiiguin. Čuovvu hui olu rápmi jus beassá dán ráđđái. Norga lea geavahan vaikko man olu miljovnnaid dan válgagiččus. Earret eará lea oastán 87 miljovnna kruvnna ovddas ásodaga Manhattenis mii lea New York gávpoga fiidnámus guovlu. Go Norgii lea nu dehálaš geavahit ná olu ruđaid dása, de livčče maid dehálaš čorget iežas ruovttus Norggas maid, čilge Anne Henriette Reinås Nilut ja lohká mii ávki lea málet viesu jus viessofiellut leat mieskamin.
Oasás Sámediggeráđđi mearrádusevttohus
Earret eará daddjui mearrádusárvalusas, mii dohkkehuvvui eanetloguin: «Sámediggi deattuha leat dehálaš ahte eamiálbmotrievttit vuoruhuvvojit dárbbašlaččat NIM fágalaš bargguin maiddái čuovvovaš jagiid. Sámediggi illuda Norgga našuvnnalaš olmmošvuoigatvuohtaásahusa (NIM) viidáseappo bargui ja NIM oasálastimii servvodatdebáhttii sámerivttiid ja daid čađaheami birra. Sámediggi ii leat duđavaš mo stáhta eiseválddit ovddit jagiid leat čuovvulan NIM ávžžuhusaid, earret eará ávžžuhusaid sihkkarastit sápmelaččaid bivdit meara. Sámediggi bivdá stáhta eiseválddiid álggahit čuovvulanbarggu dás konsulteredettiin Sámedikkiin.»
Fágaolbmot váilot
Guovddášbellodaga Sámedikki várrelahttu, Nancy Charlotte Porsanger Anti, lohká sámi servodat dárbbaša eambbo fágaolbmuid jus galgá ovdánit.
– Mis leat dušše guokte duopmára ja guokte bolesa geat sáhttet gažadit mánáid mánáidviesus. Mun árvalan ahte mis galggašii mihttu leat háhkat guhtta duopmára 2025:i, nie konkrehta galgat mii bargat jus galgat ovdánit, lohká Nancy Charlotte Porsanger Anti ja evttoha juohkit moaddelot miljovnna stipeandda vai olbmot ožžot dárbbašlaš liigeoahppu.
Bieggamilloguovlluid eret
Sámediggeráđđelahttu Silje Karine Muotka lohká son lokte bieggamilluášši duorastaga Sámedikki dievasčoahkkimis.
– Lea NVE dahje Norgga čázádaga ja energiija direktoráhta mii lea áiddo almmuhan árvalusa nationála eavttuid bieggamillu huksema ektui. Plána mielde lea árvalan 13 guovllu gos sin mielas heivešii bieggamillodoaibma. Lea árvalan guokte boazodoaluguovllu Oarje-finnmárkkus ja Trøndelagas. Doppe leamaš hui olu sisabahkken áššit. Lea hirpmástuhtti ahte NVE mii lea áššedovdi orgána, árvala ahte dát guovllut galggašedje fárus plánas, čilge Sámediggeráđđelahttu Silje Karine Muotka.
Lohká sii áigot árvalit ahte dát guokte guovllu galget sihkastuvvot eret dán plánas, go leat dehálaš guohtuneatnamat boazodollui.
Eai fuolat eamiálbmotvuoigatvuođaid sámi guovlluin
NIM raporttas namuhuvvui maid ahte eiseválddit eai leat čuovvulan mearrasámi vuoigatvuođaid ášši. NSR Ávjováre válgabiire áirras, Sandra Andersen Eira, lohká eiseválddit eai leat beroštan čuovvulit guolástusealáhusa, earretgo stuorámus guolástanfatnasiid birgejumi.
– Eiseválddit eai leat beroštan rittuguolástanealáhusa oppanassiige, beroškeahttá čearddalašvuođas. Nu guhká go lea smávit fatnasiin sáhka, de eai leat beroštan das maidege oppalaččat. Das rihkkot eiseválddit olmmošvuoigatvuođaid go eai fuolat eamiálbmotvuoigatvuođaid sámi guovlluin, deattuha Sandra Andersen Eira.
Bivdit Riikkarevišuvnna iskat
Bargiidbellodaga Sámedikki Lulli-norgga válgabiire áirras, bearráigeahču lávdegotti jođiheaddji Jørn-are Gaski lohká iežas vuohttán olusat dievasčoahkkimis ledje fuolastuvvan go Norgga eiseválddit eai oro čuovvoleamen NIM ávžžuhusaid, sámepolitihka hárrái.
– Riikkarevišuvdna lea iešheanalaš orgána, mii ieš mearrida isket go áššiid lagabui vai eai. Ii Stuorradiggi dahje ráđđehus sáhte gáibidit das maidege. Sámediggi sáhttá bivdit Riikkarevišuvnna dáhttut eiseválddiid vástidit manin eai čuovvul NIM ávžžuhusa, čilge Bargiidbellodaga Sámediggeáirras ja bearráigeahču lávdegotti jođiheaddji Jørn Are Gaski.
Ballá manahit sámi kulturárbbi mearkkaid
Sámeálbmot bellodaga (Sáb) áirras Ann-elise Finbog árvalii ođđa ášši Sámedikki dievasčoahkkimii. Maŋimuš áiggi leamaš hirbmat digaštallan sosiála mediain ahte muhtin fitnodat lea ožžon Norgga Patentstivrra dohkkehit dološ sámi symbola iežaset gálvomearkan.
– Jus mii eat várjal iežamet kultuvrra symbolaid, de sáhttit daid manahit ja loahpas ii leat mis oktage symbola iežamet hálddus, lohká Ann-elise Finbog.