– Dušše niehkomáilbmi
Investerejit 10 miljovnna ruvnno ovddas vai sestet 2 miljovnna jahkái:
Guovdageainnu Dáloniidlisttu suohkanstivrraáirras lohká niehkomáilbmin aitto mearriduvvon seastindoaimma, mas suohkan galgá dušše elrávnnji stivremiin seastit 33 proseantta goluid, suohkana visttiin.
Guovdageainnu Dáloniidlisttu suohkanstivrraáirras lohká niehkomáilbmin aitto mearriduvvon seastindoaimma, mas suohkan galgá dušše elrávnnjii stivremiin suohkana visttiin, seastit 33 proseantta goluid.
Guovdageainnu suohkanstivrra maŋimus čoahkkimis mearriduvvui ahte Guovdageainnu suohkan galgá ođasmahttit visot suohkanvisttiin liggenrustegiid, ja maid ásahit dakkár guovddášliekkasstivren rustega. Dat investeren galgá máksit birrasii 11 miljovnna.
Dainna galget seastit 2,1 miljovnna kilowatt diimmus jahkái. Jus rehkenastá ruvnno máksá kilowatt, de galget seastit 2,1 miljovnna ruvnno jahkái.
Niehkomáilbmi
Guovdageainnu Dáloniidlisttu suohkanstivraáirras, Isak Mathis O. Haetta, ballá ahte dan eai boađe nagodit olahit. Son lohká maid ahte boađus sáhttá ahte bilidit visttiid go lieggasa botnjet vulos visttiin mat eai dárbbat birra jándora lieggasa.
– Diet lea niehkomáilbmi, ahte nie olu galget seastit dušše lieggasa stivremiin, lohká Haetta.
Don han jienastit ja dohkkehit dan plána?
– Mun dohkkehin go skuvlii eai áiggo dakkár rustega, gárttai veahá hálbbit. Go dat han galgá jáhkkimis huksejuvvot ođđa, lohká son.
– Nu go dálvet, ii dain galbma visttiin sáhte unnidit lieggasa, šadda buot lieggasepmosis diktit daid ommániid, lohká son.
– Mus olu diehtu
Guovdageainnu várresátnejođiheaddji, Anders S. Buljo, lohká ahte son ii dieđe man olu diehtu Haettas lea dan ášši birra, muhto sus gal lea olu diehtu.
Son muitala ahte visot suohkana visttiide galget led-čuovggat mat sestet elrávnnjii, boares liggenrustegat galget lonuhuvvot, ja oljoliggenrustegiid lea lága mielde bággu lonuhit.
– Orro gal dego niehku, muhto galgá muitit dan ahte ii elrávdnjii hálbbo. Lea čájehuvvon ahte dat beare divru, ja dalle seastit vel eambbo ruđá go seastit kilowattaid, lohká Buljo.
– Mun jáhkán maid fágaolbmuide go dat leat guorahallan ášši ja bohtosa midjiide leat čájehan.
Ođđa skuvla
Enøk Total AS beaivválašjođiheaddji, Rune Rosseland, lohká ahte sii eai leat vel nu roavvát ge rehkenasten go oaivvildit suohkan seastá 2,1 miljovnna kw/d jahkái.
Son lohká ahte go jus skuvlla rehketbihtá váldá eret, jus mat ođđa skuvla galgá huksejuvvot, dainna ođđa skuvllain seastá vel eanet kw/d.
– Jáhkán go ođđa skuvla lea ceaggut, dainna seastá vel suohkan miljovnna go lea hálbbit ligget, lohká son.
Suohkan atna dál measta 6,5 miljovnna kw/d jahkái elrávnnjii iežas vistiid ligget ja čuovggaide.