Sámi dávvirat vierrásiid hálddus
Norgga sámediggepresideanta Aili Keskitalo ja Riddoduottarmusea direktevra Anne May Olli leaba galledan Duiskka stáda musea, Museum Europäischer Kulturen, Berlinas Duiskkas. – Lei lossa dovdu go min árbi dohko bázii. Nie lohká Norgga sámediggepresideanta Aili Keskitalo iežas dovdan, maŋŋel go galledii stáda musea, Museum Europäischer Kulturen, Berlinas Duiskkas mannan vahkku, gos lea stuorra sámi dávvirčoakkáldat 1700-logu rájes. Ii leat váttis ipmirdit Norgga Sámedikki presideantta cealkámuša. Museas maid soai galledeigga, leat badjel 1000 sámi dávvira, ja maiddái dakkár dávvirat mat eai oba gávdnoge Sámis, gosa dávvirat gulašedje. Museas leat earret eará dološ sámi dávvirat nugo láigeboahkánat, atnudiŋggat čoarvvis ja silbbas dahkkon, beasošsabehat, meavrresgárit ja ládjogahpirat. Sámediggepresideanta muitala Ávvirii ahte Duiskka museain leat maid várra 15 meavrresgári maid birra sii dihtet. Dat mii dahká ášši vel suivadeabbon lea ahte ii oktage sámi museain Norgga bealde eaiggát meavrresgári. Dat mat leat sámi museain leat juogo kopiijat dahje luikojuvvon gálvvut.
Mannan vahkku galledanmátki Berlinas Duiskkas váldomihttun lei geahččalit ásahit vejolaš ovttasbarggu sámi dávviriid ektui. Museum Europäischer Kulturen bealis háliidit ovttasbarggu sámi fágačehpiiguin dutkat dávviriid duogážiid. Dat iešalddis lea máilmmi buorre go lea dehálaš bargu nagodit duođaštit gos dat leat vižžon, ja mo dat leat vižžon. Seamma dehálaš livččii geahččalit ožžodit dáid dávviriid máhcahuvvot ruovttoluotta Sápmái. Keskitalo lohká ge ahte dovddus Bååstede-prošeakta mii Norggas lea jođus, lea buorre ovdamearkan Eurohpá museaide mo máhcahit dološ sámi dávviriid ruovttuluotta Sápmái. Sámedikki bealis áigot ge álggahit barggu geahččalit oažžut juobe muhtun diŋggaid ge ruovttoluotta, daid dehálepmosiid, dadjá Keskitalo. Dát dávvirat guddet dehálaš dieđuid sámiid dološ kultuvrra ja osku birra, ja lea nugo sámediggepresideanta dadjá, bahča go dát eai gula sápmelaččaide, muhto leat vierrásiid hálddus olgoriikkas.
Dattetge fertet atnit muittus hástalusaid mat leat vásihan Bååstede-prošeavtta oktavuođas juo. Máhcahanbargu lea áddjái ja divrras. Earret eará lea dárbu ođasmahttit sihke vuorkkáid ja čájáhuslanjaid sámi museain.vuosttamužžan aŋkke ferte dál ođasmahttit buot sámi vuorkádávviriid, nu ahte dáid boares biergasiid sáhttá sihkkaris láhkái vurkkodit, nu ahte eai billašuva. Muđui ii leat ávki daid fievrredit ruovttoluotta Sápmái, jus áiggi mielde billahuvvet heajos museavisttiin. Stáda ruhtaveahki haga jáhkkit dan veadjemeahttun ollašuhttit.
...bahča go dát eai gula sápmelaččaide, muhto leat vierrásiid hálddus olgoriikkas.