Ádden sámediggepresideantta dovdduid sámi dávviriid ektui
Europäischer Kulturen musea direktevra Elisabeth Tietmeyer dadjá iežas áddet Norgga sámediggepresideantta, go árat dán vahkku muitalii Ávvirii ahte lei lossat guođđit sámiid árbbi musea lohkkauvssaid duohkái.
Norgga sámediggepresideanta Aili Keskitalo ja Riddoduottarmusea direktevra Anne May Olli galledeigga dan Duiskka musea Berlinas mannan vahkkus, geahččan dihte makkár dávvirat dán vuorkkás leat.
Háliidit ovttasbarggu sámi fágabargiiguin
Tietmeyer muitala iežas muhtun jagiid áigi dassái geahččalan organiseret oktasaš čájáhusa sápmelaččaiguin, muhto dalle ii orron beroštupmi dása. Muhto dál sis lea oktavuohta sámi fágabargiiguin joatká son, ja muitala ahte museas lea oktavuohta Eeva Kristiina Harlinain Oulu universitehtas Suomas.
Stuora sámi dávvirčoakkáldat
Europäischer Kulturen lea Duiskka stáda musea Berlinas mii gieđahallá Eurohpá kultuvrraid. Musea direktevra duođašta sis leat sullii 1600 sámi objeavtta.
Leat sihke govat ja dávvirat 1700-logus otná áigái, muitala Tietmeyer. Unnán dáin dávviriin leat čájehuvvon dássážii ja olu dáin sáhtášii buorebut duođaštit joatká son. Son muitala unnán sámi dávvirčoakkáldagat leat čohkkejuvvon musea etnologain, ja musea lea maid oastán dávviriid priváhta olbmuin.
Dárbbašit ruhtadeami
Tietmeyer dadjá iežaset háliidit ovttasbargat sámi museaiguin sihke Norggas, Ruoŧas, Suomas ja maiddái Ruošša museaiguin, jus dat livččii vejolaš. Son dadjá sámi fágabargiin lea fágačehppodat ja máhttu sámi dávviriid ektui mat leat sin hálddus.
Son dadjá iežaset áŋgiruššat jođihit dutkanprošeavtta sámi dávviriid ektui, muhto dása dárbbašit olggobeale ruhtadeami ja dán jáhkket iežaset sáhttit oažžut sámi museaid ja Norgga sámedikki bokte, go sis dáidá leat stuorit váikkuhan vejolašvuohta politihkkáriidda ja sidjiide geat sáhttet ruhtadit dákkár dutkanbarggu.
Cegget johttičájáhusa
Direktevra dadjá oktasaš dutkanprošeakta rabašii vejolašvuođa cegget čájáhusa sámi dávviriiguin. Diehttelasat dákkár čájáhus galggašii čájehuvvot Berlinas go dáppe lea stuora beroštupmi sámi kultuvrii, dadjá son. Muhtun jagiid áigi lágidedje sámi kulturbeivviid museas, de dat geasuhedje olbmuid. Dattetge dadjá Tietmeyer buot dehálepmosin leat ovdanbuktit dákkár johttičájáhusa iešguđet guovlluin Sámis.
Vuosttaš deaivvadeapmi boahtte jagi
Vuosttaš bargobájis, masa dát Duiskka musea bovde árrat boahtte jagis, lea ulbmil oahpásmuvvat ja dasto hábmet ovdaprošeavtta dutkanbargui, mainna de sáhttit ohcat ruhtadeami. Dás lea ruhtadeapmi sihke dutkanprošektii ja vejolaš čájáhussii guovddáš áššiin. Son dadjá dattetge deháleamos oassi bargobájiin vuosttamužžan leat ahte sis fágabargiin lea oktavuohta.